Kõik on mu Isa andnud mulle, ja keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada. Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!
Lugedes tänast Pühakirja teksti, tuli mulle meelde lause, mida me ikka vahel tsiteerime: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.” See lause peegeldab mõtet, et kui ikka kõvasti pingutada ja vaeva näha, siis lõpuks võib jõuda ka armastuseni. Jeesus ütles aga oma järgijaile, et kes on valmis Tema koormat kandma, siis see koorem on kerge kanda. Kuidas siis nii? Kui mõelda Vargamäe Andresele, siis kui palju suure töötegemise peale armastust kogeti, jääb romaani lehekülgedel küsitavaks. Jeesus ise pidi siin ma peal elades kogema palju raskusi. Suurimaks kahtlemata Kolgata tee ristile, kannatades süütuna. Jeesus oli valmis kandma seda koormat, sest Ta armastas inimesi. Kui südames on armastus, siis ollakse valmis nägema vaeva ja kandma ka raskeid koormaid. Suure vaeva nägemine ei pruugi viia armastuseni, kuid suur armastus annab jõudu näha vaeva. Nii võiks selle tuntud lause pöörata vastupidiseks: „Kui armastad, siis suudad ka teha tööd ja näha vaeva.” Miks on Jeesuse ike hea ja koorem kerge? Sest Tema armastas meid ja meie armastame Teda. Kui südames on armastus, siis on töö kerge ja pakub rõõmu ega ole vaevaks ja koormaks. Nii leiamegi Issanda tööd tehes ja Temalt õppides hingamise oma hingedele.
