Kärdla Baptistikogudus sündis 1884. aastal, kui Kukka rannas ristiti esimesed viis inimest. Vaimulik ärkamine oli alanud küll juba varem, 1881. aastal, kui Vormsi saarelt sealsed rootslased Hiiu saarele kuulutama tulid. Mitmel korral käisid hiidlased Vormsil, kust toodi kaasa ususäde. Ühe niisuguse Vormsil-käigu ajal sai usklikuks Peeter Kaups, kellest sai Kärdla koguduse esimene pastor. Alguses peeti koosolekuid taludes, kuni 1895. Aastal ehitati krahv Ungern-Sternbergi poolt kingitud krundile oma palvemaja (praegu Kabeli tn. 3, pilt esilehel). Ärkamiseajal kasvas kogudus kiiresti. 1939. aastaks aga oli kogudus kasvanud juba 524 liikmeni koos osakondadega, pühapäevakoolis oli 223 last. Veel enne sõda tehti hoonele kapitaalremont. Juba varem olid saalist lammutatud kõik vaheseinad, nüüd ehitati juurde abiruumid.

Sõja aeg tegi koguduse elus omad korrektiivid. Mitmed koguduse liikmed küüditati või said surma sõjakeerises. Paljud olid sunnitud pealetungiva võõra võimu eest põgenema välismaale. Nii jäid Kärdlas peale sõda kõik kogudused oluliselt väiksemaks. 1949. aastal võttis nõukogude võim koguduselt palvela ära ja rajas sinna trükikoja. Kogudus oli sunnitud koos endise nelipühikogudusega kasutama viimaste Käina maanteel asuvat palvelat.

1990-ndatel aastatel saabunud vabaduse aeg avas uued teenimisvõimalused. Pühapäevakoolitöö kasvas väga suureks - üle 150 lapse. 1995. aastal sai kogudus oma esialgse palvela tagasi, kuid hoone oli väga viletsas seisukorras ja kasutamiskõlbmatu. Kogudus otsustas palvela taastada. Kuna aga hoone on muinsuskaitse all, anti luba teha ümberehitusi ainult maja sees, kuid välisilme tuli säilitada 1939.aasta remondile järgnenud kujul. Palvela taastamistöid alustati 1999. aastal. Esialgu ei suudetud rohkem, kui eemaldada vanad voodrilauad, asendada mõned pehkinud palgid uutega, ajada seinad sirgeks ja panna suuremale osale majast uus katus. 2002.aastal kannatas pooleliolev hoone tulekahju läbi. Töid saadi jätkata alles 2004.aasta sügisel, mil kogu maja sai katuse, uued aknad-uksed ja välisvoodri.

Praeguseks, 2005 aasta suveks, on hoone taastatud välisilme poolest oma ennesõjaaegsel kujul. Ees ootavad kõik sisemised tööd, kommunikatsioonide paigaldus (elekter, vesi, küte). Samuti on vajalik majandushoone ehitus, kus asuks katlamaja ning muud tehnilised abiruumid. Senise renoveerimistöö käigus on ära kasutatud ca 1 milj. EEK, kõigi tööde maksumus kokku on orienteeruvalt 4 milj. krooni.

Täname kõiki, kes on senist tööd toetanud nii eestpalveis kui rahaliselt. Samas vajame jätkuvalt abi.
Kogudus on tänulik kõigile, kes saavad aidata. Oodatud on iga annetus!

Me vajame teie eestpalveid!