Minu nimi on Evelyn Apinis (neiupõlvenimega Tamm), olen pärit Hiiumaalt Kärdlast, kuulun Kärdla Baptistikogudusse ning ema poolt EKBL-i "Kibuspuude dünastiasse" :-) Oma isikliku otsuse Jumala kasuks tegin 1989 aastal 12-aastasena, sain ristitud 1991 aastal ning kuni keskkooli lõpetamiseni aitasin Kärdla Baptistikoguduses kaasa laste- ja noortetöös. Jumala kutsele asuda misjonitööle vastasin 17-aastaselt, kuid see otsus ei tulnud kergelt. Minu suurim kartus keeleoskamatuse kõrval oli, et Jumal saadab mind üksinda muldonni Aafrika vihmametsas, kuhu saab vaid helikopteriga :-). Imelik oli ka see, et mul ei olnud kutset konkreetsele maale nagu paljudel teistel kellega kohtunud olen. Hiljem kutse muutus kindlapiirilisemaks ning mu süda „hakkas põlema" rahvale, kelle hulk moodustaks rahvaarvult kolmanda riigi maailmas Hiina ja India järel ning on isegi vähem evangeliseeritud - puuetega inimestele. Oma kutsele rakendust otsides osalesin kolmel suvel (1996, 1998, 1999) misjoniorganisatsiooni OM (Operatsioon Mobilisatsioon) suvetiimides nii Eestis kui Venemaal ning töötades kooli kõrvalt puuetega inimestega. 2001. aastal lõpetasin Tallinna Pedagoogikaülikooli bakalaureusekraadiga sotsiaaltöös ning peale 7 aastat ooteaega ja ettevalmistust saabus aeg suunduda misjonitööle.

Peale ülikooli lõppu soovitati mul minna piiblikooli ning Jumal juhtis mind vastu kõiki mu ootusi Lätti "Noorte Missiooni" jüngrikooli (ingl. k. Youth With A Mission (YWAM) Discipleship Training School (DTS). "Noorte Missioon" (Eestis tuntud ka vana nimega: "Noored Missiooniga") on rahvusvaheline, 1960. a. Loren Cunninghami poolt USA-s rajatud organisatsioon, mis on pühendatud evangelisatsioonile, õpetamisele ja halastustööle koostöös kohalike kogudustega kõikidest konfessioonidest. Tänaseks on see üks suurimaid misjoniorganisatsioone, töötades 149 riigis, rohkem kui 1000 tööpunktis, 16 000 täisajalise misjonäriga. Töötajatele palka ei maksta - rahalised vahendid äraelamiseks ning misjoni visiooni täitmiseks peab igaüks leidma ise.

Jüngrikoolis kohtusin oma tulevase abikaasaga ning pärast 1,5 aastast tutvust abiellusime 5. aprillil 2003. a. Mitte kunagi oma elus ei olnud ma mõelnud, et minust saab misjonär Lätis. Isegi kooli tulles arvasin, et peale lõpetamist lähen edasi kusagile mujale, aga Jumalal olid teised plaanid. Kooli ajal sain visiooni, rajada Lätti Baltikumi puuetega inimeste jüngrikool. Samas tundsin, et enne selle visiooni täitumist on vajalik ettevalmistusaeg. Jumal on alati andnud mulle pikki ooteaegu ning praegu, 4 aastat hiljem, seda kooli veel ei ole. Oleme seni teinud vaid väikesi samme selle suunas, kuid visioon ei ole kadunud. 2002. aasta aprillist sai minust täisajaga "Noorte Missiooni" töötaja Lätis. Peamiselt töötan ma kontoris ning teen erinevaid administratiivseid töid, samuti on minu vastutusel raamatukogu. Võiks öelda, et olen "laia profiiliga sekretär-asjaajaja-raamatukoguhoidja" :-). Meie keskus tegeleb peamiselt kristlaste väljaõpetamisega (jüngrikool, piibliõppe kool, erinevad seminarid), kuid ka evangeelse tööga ning humanitaarabi jagamisega. Mina aitan kõige selle juures kaasa peamiselt administratiivsel poolel.

Räägin nüüd natuke ka oma abikaasast Kaspars Apinisest. Kaspar on sündinud mitte-kristlikus perekonnas. Usule tuli ta 19-aastaselt Läti "Noorte Missiooni" humanitaarabi projekti kaudu. Ta kuulus misjonäride poolt algatatud, kuid nüüdseks kahjuks töö lõpetanud Kolka Vabakogudusse, kus juhtis noortetööd ning aitas kaasa lastetöös. Kordagi oma elus ei mõelnud ta misjonäri töö peale ega olnud huvitatud osalemisest "Noorte Missiooni" töös. 2001. aasta suvel kutsus Jumal füüsilise häälega teda ülalmainitud "Noorte Missiooni" jüngrikooli. Ta lõpetas oma hästimakstud töö ning tuli. Peale seda töötas ta mõnda aega "Noorte Missioonis" vabatahtlikuna, täisajaga misjonitööle pühendus ta 2003. a. jaanuaris. Kaspar aitab kaasa mitmetel aladel - ta on olnud autojuht-varustaja, juhtinud praktikagruppe, töötanud jüngrikooli personalis. Praegu on ta Valdemarpilsi NM-i keskuse majandusjuhataja, koordineerides praktilisi töid, vahel aitab ta kaasa auto- ja bussijuhina.

Lisaks Läti "Noorte Missioonis" töötamisele, aitasime 2003 aasta sügisel taasalustada jüngrikooli Eestis, 2004. aastal aprillist juunini läbisime Inglismaal teoreetilise osa koolist "Sissejuhatus esmasesse tervishoidu" (ingl. k. "Introduction to Primary Health Care School" - IPHC), aasta hiljem läksime Inglismaale tagasi ning seejärel läbisime kahekuulise tervishoiu praktika Ugandas, Aafrikas. Koos jüngrikooliga oleme seega täisajaga misjonitööl olnud 4,5 aastat, ilma selleta neli aastat.

Sellega olen lühidalt rääkinud meie taustast ning misjonitööst. Küsimustele vastame meelsasti kirja või e-maili teel.

Palju Jumala õnnistusi!

Evelyn ja Kaspars Apinis
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
YWAM Latvia
p.k. 72
Talsi LV-3200
Latvia