Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud; ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis nüüd me ei tunne teda enam nõnda. Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.
Nooruses köitsid mind musketäride lood. Neil oli deviis: „Üks kõigi, kõik ühe eest!” Teineteise nimel oldi valmis kõigeks. Piibel kõneleb meile, et Jeesus kannatas iga inimese eest. Tema võttis meie patusüü enesele ja kandis ka patu karistust. Aga patu karistus on surm. Nii suri Jeesus kõikide eest. Igaüks, kes Tema vastu võtab, pärib koos Temaga igavese elu. Paulus kirjutab, et need, kes on kogenud Kristuse armastust, on nüüd otsustanud elada Temale. See tähendab kõiges Kristuse asetamist esikohale. Siis püüad nii ennast kui teisi vaadata Kristuse meelsuses – oled kannatlik ja lootusrikas iga inimese suhtes. Nii nagu Kristus on muutnud sind – nii võib Tema muuta igaüht. Ja tuleb päev, mil me näeme uut loodut täiuslikus olemises.
