Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Psalm 30:2-13

Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast. Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks. Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust! Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine. Aga ma mõtlesin heas põlves olles: Mina ei kõigu iialgi! Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu. Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin: „Mis kasu on mu verest, kui ma lähen hauda? Kas põrm hakkab sind tänama? Kas ta kuulutab sinu ustavust? Kuule, Issand, ja ole mulle armuline; ole, Issand, minu aitaja!” Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks, et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!

Lootus Jumala peale on hea lootus. See ei hoia eemal kõiki muresid – ka psalmist kõneleb sellest, et teda tabas raske haigus, mis viis ta peaaegu surma äärele. Selles hädas ta lausa kisendas Jumala poole – ja Jumal tegi ta terveks ja päästis hukkumast. Jumal päästab ja hoiab omi, kuid ka toetudes Temale ei tohiks me muutuda ülbeks ja enesekindlaks. Kui me hakkame mõtlema „Mina ei kõigu iialgi” – siis tuleb olla ettevaatlik, kõikumine võib tulla arvatust rutem. Hingevaenlane on väga kaval, ta oskab leida üles meie nõrgad kohad ja viia meid kiusatusse. Kuid isegi kui me satume olukordadesse, kus meil on „nutt varaks”, siis sealgi hüüame Jumala abi järele. Tema abi võib tulla siis, kui meie magame – sellisel viisil, mida meie ei oska ette näha. Jumal on armu ja armastuse Jumal. Kuigi Jumala vaenlasi tabab Tema viha, siiski on viha ja armu vahekord Jumala juures tugevalt armu kasuks. Tema igatsus on, et ka Jumala vaenlased pöörduksid ja saaks Jumalaga sõbraks. Tänagem ja kiitkem Jumalat, kes päästab!

Psalm 118:13-24

Mind tõugati kõvasti, et ma langeksin, kuid Issand aitas mind. Issand on mu tugevus ja mu kiituslaul, ja tema oli mulle päästjaks. Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: „Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!” Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid. Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale. Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat. See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse. Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks! Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks. Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!

Päike tõuseb ja uus päev on algamas. See on päev, mille Issand on teinud – lootes Temale võime sellelgi päeval rõõmustada. Meil on ikka ootusi, mida meie päevad meile tuua võiksid. Me teeme plaane ja loodame, et need plaanid saavad ka ellu viidud. Siiski ei tea me lõpuni ette ühtegi päeva. Mis läheb korda, mis mitte? On ka päevi, mis tunduvad otsekui tumedad ja ähvardavad – on aegu, mil me ei ole väga lootusrikkad ettepoole vaadates. Psalmist kõneles sellest, et tal oli vaenlasi, kes soovisid tema langemist. Kuid toetudes Jumalale koges ta Tema abi ja päästet. Nii võis ta isegi keerulisel ajal rõõmustada ja tänada Jumalat. Seda psalmi tsiteeris Jeesus variseridele, kes ei tahtnud Teda tunnistada Jumalast läkitatud päästjaks. Seda psalmi võib lugeda Suure Reede sündmusi silmas pidades – Jeesus pidi oma vaenlaste tõttu palju kannatama, kuid Tema toetus Jumalale ja jäi ka raskustes kindlaks. Ülestõusmise hommik kõneleb meile sellest, et Jeesus oli tõesti Jumala Poeg, kes läks võitjana taevasse. Kohtudes taas ülestõusnud Issandaga, said jüngrid rõõmsaks Teda nähes. Nüüd võime Jeesusele rajada kogu oma elu. Võime alati olla rõõmsad ja julged – keegi ei saa meilt võtta seda võitu, mille Jeesus meile on toonud. Iga päeva siin maa peal võime vastu võtta kui Issanda antud päeva ning rõõmustada Jumalas. Kui tuleb aeg kõik oma päevad siin maa peal lõpetada, läheme läbi õiguse väravate Jumala riiki: ilutsegem ja rõõmutsegem Temast!