Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Psalm 40:1-18

Laulujuhatajale: Taaveti laul. Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud. Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale. Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda. Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua. Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud. Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.” Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda! Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees. Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati! Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud - mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse. Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada! Tõtta mulle appi, Issand! Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad hävitada mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus! Vallaku jubedus oma häbitööst neid, kes mulle ütlevad: „Paras, paras!” Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: „Suur on Issand!” Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja! Mu Jumal, ära viivita!

Jumalat võime tänada igal ajal. Siis, kui meil on raske, täname Teda selle eest, et Tema abi ei ole kaugel. Siis, kui meil on kõik hästi, täname teda selle eest, et Ta aitas meid ja tõmbas meid välja meie raskustest. Meie elu siin maa peal ei möödu ilma murede ja hädadeta. See maailm on rikutud, siin tegutseb aktiivselt hingevaenlane, kes suudab inimesed panna tegema nii üksteisele kui ka iseendale halba. Tema on valetaja ja valede isa. Praegu on tal ka tegutsemise vabadus – ja nii ta petab inimesi tegema seda, mis ei ole hea. Jumal on meile andnud oma Sõna ja ilmutanud meile tõde. Ta on meile kõnelnud oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu, kes on tee, tõde ja elu. Teda järgides ja Püha Vaimu juhtimisel võime ära tunda hingevaenlase pettused ja seista vastu saatanale. Kristuse järgimine ei hoia meist siiski eemal kõiki hädasid ja õnnetusi. Saatan on lepitamatu ja teeb kõik, et Kristuse järgijate elu teha raskeks ja viia neid kõrvale õigelt teelt. Kristuse vaenlaste kaudu võivad meie ellu ikka tulla raskused. Siis hüüamegi Jumala poole, et Tema aitaks meid, et Ta annaks meile Püha Vaimu läbi tarkust võidelda head usuvõitlust. Need, kes kogu südamega järgivad Jeesust ja jäävad ustavaks lõpuni – nende nimed on kirja pandud eluraamatusse, mis aegade lõpul avatakse. Kes seal kirjas on, astuvad sisse taevariigi väravaist ja pärivad igavese elu Jumala juures. Sinna ei pääse enam midagi halba ja seal oleme lõplikult pääsenud muredest ja hädadest. Jah, Jumal on meie abi ja päästja – ja tuleb ka päev, mil me pääseme täiesti.

Psalm 40:1-18

Laulujuhatajale: Taaveti laul. Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud. Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale. Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda. Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua. Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud. Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.” Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda! Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees. Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati! Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud - mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse. Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada! Tõtta mulle appi, Issand! Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad hävitada mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus! Vallaku jubedus oma häbitööst neid, kes mulle ütlevad: „Paras, paras!” Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: „Suur on Issand!” Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja! Mu Jumal, ära viivita!

Elu ei ole sageli kerge. Et kõigi elus ette tulevate raskustega toime tulla, vajame sageli abi. Kui juhtub õnnetusi, on hea omada häid sõpru, kes on valmis hädas aitama. Kui meil on vaenlasi, ka siis on hea, kui on liitlasi, kes meid toetavad. Elus on raskusi ja võitlusi, mida me ise ei põhjusta, kuid mis siiski meid tabavad. Kui keegi igatseb olla laitmatu, siis läheb kõik veelgi keerulisemaks. Me kõik teame, et me teeme vigu. Lisaks neile vigadele, mis kogemata juhtuvad, eksime aeg-ajalt oma rumaluse tõttu. Ja juhtub sedagi, et püüdes midagi valesti tehtut varjata või näidata end paremast küljest kui tegelikult, eksime lausa teadlikult. Ja nii me põhjustame ka ise endale probleeme. Mõnigi kord on need oma põhjustatud hädad päris suured. Taavet püüdis elada Jumalale meelepärast elu. Aga päris mitmel korral Taavet eksis ja tegi pattu. Kui talle selgeks sai, mis ta oli teinud, siis ta kahetses ja otsis armu ja halastust Jumala ees. Taavet tegelikult igatses teha Jumala tahtmist ja elada puhta südamega. Ning kuigi ta ise tundis, et tema süütegusid on väga palju, siiski uskus ta, et Jumal võib aidata. Jeesus ütles ristil: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” Ta palvetas ristil kõigi eest, kes eksivad ja teevad pattu. Kes tunneb, et tema süükoorem on liiga suur, siis Kristuse risti all võib ikka rahu ja andestust leida. Jumal on meie abi meie päästja igal ajal.