Õp 4:18-27

Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud. Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea, mille peale nad komistavad. Mu poeg, pane tähele mu sõnu, pööra oma kõrv mu kõnede poole! Ära kaota neid enesel silmist, hoia need oma südames; sest need on eluks sellele, kes need leiab, ja terviseks kogu ta ihule! Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu! Saada enesest ära valelik suu ja hoidu huulte väärusest! Su silmad vaadaku otse ja su pilk olgu suunatud ettepoole! Pane tähele oma jala suunda, siis on kõik su teed kindlad! Ära kaldu paremale ega vasakule, hoia oma jalga kurjast!

Jumala Sõna kõneleb ikka õigetest ja õelatest. Õige on inimene, kes kardab Jumalat; õel aga see, kes ei hooli Jumalast ega käi Tema teedel. Ka õel inimene võib olla hea inimene – ta lihtsalt ei arvesta sellega, mida Jumal on öelnud. Mõlemad – nii õiged kui õelad – käivad oma teed ja planeerivad oma elu. Mõlemad on siin maa peal samas olukorras – keegi ei tea kõiki asju ette. Kuid õiged otsivad Jumala juhtimist – ja Jumala juhtimisel lõpeb nende teekond valguses. Uus aasta on alanud – ja kindlasti tuleb ka alanud aastal ootamatusi. Kuid Jumala juhtimisel viib ka alanud aastal meie teekond meid ikka Jumalale lähemale.