Markuse evangeeliumi 15. peatükis salmides 33-34 on kirjas: Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat. Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?” - see on tõlgitult: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?”

Eesti ja Iisrael on samas ajavööndis. Seega lugedes Piiblist Jeesuse ristilöömise sündmusi, siis päeva-aja kirjeldused on meil ja Iisraelis samad. Kuna oleme üle läinud suveajale, on umbes tund aega siiski erinevust. Keskpäev - kui päike on kõige kõrgemal - on meil praegu kella 13:00 ajal.

Jeesuse vangistamise, kohtumõistmise ja ristilöömise kirjeldused on Piiblis üsna täpsed. Mida võis Jeesus tunda, kui Ta Ketsemanis paludes ütles: „„Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!””? (Mt 26:39) Karikas ei läinud Temast mööda. Kogu tee tuli läbi käia. Ta ei hakanud vastu kinnivõtjatele. Ta ei kaitsenud ennast ei Suurkohtu ega Pilaatuse ees. Ta jättis kohtuotsuse langetamise teistele. Lõpuks pidi rahvas ütlema, mida tuleks teha Jeesusega. Ja rahvas ütles: „Löö risti!”

Jeesus oli isegi valmis meie pärast kannatama hetke, mil ta pidi tundma ka Jumalast mahajäetu olukorda. Seda selleks, et meie võiksime olla Jumala lähedal. Milline arm! Jeesus otsustas kannatada meie eest.

Mida otsustad Sina täna teha Jeesusega? Mõtle sellele, mida Jeesus tegi - ja ole tänulik, et Jeesus on avanud taeva väravad!

Õnnistatud pühi soovides
Tarmo Kähr