Täna loeme palvekalendrist Taaveti mõistulaulu, Psalmi 16:

Taaveti mõistulaul. 
Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures! Ma ütlesin Issandale: „Sina oled mu Issand, ei mul ole head ilma sinuta.” Ja pühade kohta maa peal ma ütlesin: „Nemad on need aulised, kellest mul on väga hea meel.” Palju piina saab neile, kes ruttavad teise jumala järele; ma ei taha valada nende vereohvreid ega võtta nende nimesid oma huultele. Issand on mu põllu- ja mu karikaosa; sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud. Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest. Ma tänan Issandat, kes mulle on nõu andnud; isegi öösiti manitsevad mind mu neerud. Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest tema on mu paremal pool. Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada. Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.

On öeldud, et see on mõistulaul. Samas on see on väga selge sõnumiga. Taavet oli kogenud igasuguseid päevi. Kuid tema kogemus oli ka see, et Jumal kannab kõigist päevadest läbi ja annab lootust tulevikuks ja julguse elada. Rõõm ja rahu täidavad südant igal ajal, kui inimesel on pärisosaks Jumal. Siis ei toetu meie elu maistele heitlikele asjadele. See, mis maine, saab nagunii mööda. Kuid Jumal on igavene ja Temaga koos on ootamas igavene elu. Seepärast võime alati öelda koos Taavetiga: "Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks."

Olgu meiegi pärisosaks Jumal, siis me ei kõigu ja võime julgesti elada ning käia elu teerajal!