Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett. Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust. Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind. Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud. Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil, kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal. Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata. Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
Prohvet Jeremija annab edasi Jumala sõnad oma rahvale: Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga. (Jr 31:3). Jeesus väljendab Jumala armastust kõigi inimeste vastu ristil öeldud sõnadega: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Lk 23:34). Jumala armastab meid piiritult. Jumala Poeg on andnud oma elu meie eest. Parim vastus, mida me Jumala armastusele saame anda, on meie igatsus Jumala läheduse järele, Tema otsimine igal päeval.
