Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal. Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest. Hüüdja hääl: „Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks! Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on rääkinud.” Hääl ütleb: „Kuuluta!” Ja teine kostab: „Mida ma pean kuulutama?” „Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Issanda tuul puhub selle peale. Tõesti, rahvas on nagu rohi. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: „Vaata, teie Jumal!” Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu. Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid.
Seda Jesaja kuulutust tuleb meelde Ristija Johannes, kui temalt küsiti, kes ta on. Ta vastas, et ta on hüüdja hääl, kes valmistab teed temast suuremale. See tee valmistamine oli kuulutus, et igaüks vajab meeleparandust. Ja paljud tulid Ristija Johannest kuulama, tunnistasid oma patud ja parandasid meelt. Jeesus tuli, et ära võtta paljude patt. Johannese evangeeliumis öeldakse, et kõik, kes Jeesuse vastu võtsid, said Jumala lasteks. Advendiajal kuulutame ka täna sama: valmistuge Issanda tulekuks. Ja ka täna tähendab see meeleparandust – tulla Jeesuse risti alla, tunnistada Tema ees oma pattu ja anda oma elu Tema juhtida.
