Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega! Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate. Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud. Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa. Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette! Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes. „Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd. Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid. Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!”
Tänane psalm kutsub Jumalat alati rõõmuga austama ja tänama. Hea on Jumalat tänada, kui kõik on elus hästi läinud. Kuid raskuste hetkel pole Jumala tänamine nii lihtne. Kui käes on keerulised olukorrad ja head lahendust ei paista kusagil – kuidas siis hõisates tänada Jumalat? See on võimalik, kui ka raskuste ajal on usaldus Jumala vastu kindel – kui oled alati veendunud, et Jumalal on lahendus. Kõrbes, mida psalmist selles laulus meenutab, hakkas rahvas nurisema Jumala vastu. Muidugi oli seal mure – rahval ei olnud piisavalt vett. Jumala sõna julgustab meid ka kõik oma mured tooma Jumala ette – just raskustes võime Teda usaldada ja Talle toetuda. Psalmis 42 kirjutab Jumal Sõna meile: „Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!”. Kiitkem Issandat alati – Tema viib meid ka läbi raskuste lõpuks oma hingamisse!