Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma. Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: „Rabi, millal sa siia said?” Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.” Siis nad ütlesid talle: „Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?” Jeesus vastas: „See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.” Siis nad ütlesid talle: „Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed? Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.” Siis ütles Jeesus neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Siis nad ütlesid talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!” Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.
Inimesed otsivad midagi, tahavad midagi saavutada. Igaühel on mingi soov - kes soovib kuulsust, kes raha, kes võimu, kes kõike kolme korraga. On neid, kes otsivad seiklusi või uusi kogemusi; neid, kes otsivad piire - et neid ületada; neid, kes tahavad ikka teha midagi enneolematut. Rooma luuletajalt Juvenaliselt pärinev väljend "leiba ja tsirkust" kirjeldab üsna hästi tänastki maailma. Mõned aga igatsevad saavutada rahu ja tasakaalu. On neid, kes otsivad iseennast - ja ei suuda kuidagi üles leida. Väga paljudel inimestel on sama mure - see, mida otsitakse, justkui kaob ära. Ikka ei ole küllalt, ikka oleks vaja rohkem. Evangelist Johannes kirjeldab rahvast, kes otsis Jeesust. See rahvas oli just näinud paljusid imelisi tervenemisi, mida Jeesus oli teinud. Nad olid ka osa saanud üleloomulikust söömaajast, kui Jeesus oli viie odraleiva ja kahe kalaga toitnud tuhandeid. Inimesed ei olnud saanud küllalt, nad soovisid veel kogeda, kuidas Jeesus imeliselt annab igapäevast leiba. Nad oleks tahtnud, et elu olekski selline: vähe vaeva, palju süüa ja haigused võiks olemata olla. Tänapäevalgi on paljude soov olla alati terve ja saada vaevata rikkalikult süüa. Jeesuse vastus viitab aga hoopis sügavamale probleemile inimese elus. Inimene ei vaja lihtsalt muretut elu siin maa peal. Jumal on loonud inimese igaveseks eluks. Seepärast vajab inimene toitu, mis annab igavese elu. Jeesus ütleb otsivale rahvale, et tema on see, kes annab tõelise elu ja rahuldab tõelise nälja. Kes Jeesuse vastu võtab, ei pea enam otsima rahuldust mööduvatest maistest asjadest. Jeesuses leiame rahu, mis püsib. Temas leiame oma elu eesmärgi ega pea rohkem iseennast otsima. Teda järgides ei ole maine raha, võim ega kuulsus enam olulised. Jeesuses saavad meie igatsused tõeliselt rahuldatud. Tema läbi saame osa igavesest elust koos Jumalaga.
