Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas. Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama. Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees. Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge. Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist. Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli. Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija – see on õnnis oma tegemises. Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine. Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.
Apostel Jaakobus kirjutab, et kõik hea pärineb Jumalalt. On saagikoristusaeg ja kindlasti võime ka põlluvilja eest tänada Jumalat. Sest kui poleks vihma ega päikest, siis poleks ka saaki. Nii on ka meie igapäevane leib hea and Jumalalt. Aga et meil oleks hea elada, on vajalikud ka head suhted inimeste vahel. Apostel Jaakobus annab siingi head nõu, kuidas üksteise kõrval elada. Ta soovitab lugeda Sõna ja teha selle järgi. Ka Jumala Sõna on hea and, mida lugedes võime õppida hästi elama. Jumala Sõnast õppimine ei tähenda ainult teadmise kogumist, vaid ka oma elu muutmist vastavalt Sõnale. Kui me tõesti teeme Jumala Sõna kohaselt, muutub kogu elu paremaks.