Ja need on käsud, määrused ja seadlused, mida Issand, teie Jumal, käskis teile õpetada täitmiseks maal, kuhu te lähete, et seda pärida, selleks, et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki tema määrusi ja käske, mis mina sulle andsin, sina ja su poeg ja su pojapoeg, kogu oma eluaja ja et su päevi pikendataks. Nüüd siis kuule, Iisrael, ja täida seda hoolsasti, et su käsi hästi käiks ja et teid saaks väga palju, nagu Issand, su vanemate Jumal, on sulle lubanud maal, mis piima ja mett voolab. Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!
Täna on usupuhastuspüha. Reformatsioonijärgne kirik tuletab meelde sündmusi, mis algasid Martin Lutheri 1517. aastal avaldatud teesidega usu kohta. Lutheri igatsus oli, et usk toetuks selgetele piibellikele alustele. Vana Seaduse Iisraelile tuletas Mooses enne tõotatud maale sisenemist veelkord meelde, mis on kõige tähtsam: armasta Jumalat, kuula Tema Sõna ja tee selle järgi! Kui Jeesuselt küsiti, mis on olulisim käsk, siis Jeesus tuletas meelde sedasama: armasta Jumalat üle kõige. Ja selle kõrvale pani Jeesus ka käsu armastada ligimest nagu iseennast. Ka Vana Seaduse käsud kõnelevad Jumala armastamise kõrval kaasinimeste armastamisest, mis avaldus tegudes. Kui inimesed üksteise suhtes ei olnud armastava meelsusega, siis juba Vana Testamendi prohvetid tunnistasid, et Iisrael ei täida tegelikult Jumala käske. Usupuhastuspüha ei olnud ainult viissaada aastat tagasi Saksamaal. See on ka täna meie igaühe elus – ma saame armastuses nii Jumala kui kaasinimeste vastu ikka kasvada. Olgu Jumala Sõna meiegi südames ja püüame ikka armastuses täiuslikkuse poole.
