Hea on tänada Issandat ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem, hommikul kuulutada sinu heldust ja öösel su ustavust, kümnekeelsel pillil ja naablil, kandlel mängides. Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast. Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted! Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. Aga minu sarve sa oled ülendanud nagu metshärjal, ma olen võitud värske õliga. Mu silm vaatab alla mu vihameeste peale, mu kõrvad kuulevad rõõmuga kurjade käekäigust, kes mu vastu tõusevad. Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut.
Meie ümber on kurjust. Praegu näitab kurjus väga selgelt oma nägu. Toimuvat nähes võib tunduda, et kurjusel on suur meelevald. Kuid lõpuks saab kurjus ikkagi oma karistuse, see viib ikka hukatusse. Kes aga loodab Jumala peale, seda Jumal hoiab. Jumala sulased on võinud vanas eas kinnitada, et Jumala arm on kandnud neid läbi kogu elu. Jah, eluteel tuleb ikka ette raskusi, võitlusi ja kannatusi. Kuid Jumal viib oma lapsed neist aegadest läbi võiduni.
