Vaadake silmanähtavat! Kui keegi on veendunud, et ta on Kristuse päralt, arvestagu siis eneses ka seda, et nagu tema ise on Kristuse päralt, nii oleme seda ka meie. Sest kui ma ka kiitleksin meie meelevallast, mille Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks, siis ma ei jääks häbisse. Aga ma ei taha jätta muljet, nagu püüaksin ma teid kirjadega hirmutada. „Jah, tema kirjad,” öeldakse, „on küll kaalukad ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõder ja ta sõna on armetu.” Niisugused arvestagu, et me oleme kohal olles samasugused kui eemalt oma kirjade sõnades. Me ei söanda endid nende sekka arvata või nendega kõrvutada, kes end ise teile soovitavad, sest nemad ei mõista, et nad mõõdavad end iseendaga ja kõrvutavad end iseendaga. Aga me ei taha kiidelda mõõtu pidamata, vaid selle korra mõõdu kohaselt, mille Jumal meile on mõõduks määranud, et jõuda ka teieni. Ei ole ju nõnda, et me end küllalt ei pinguta, nagu me ei olekski teieni ulatunud, sest me oleme ju Kristuse evangeeliumiga teieni jõudnud. Me ei kiitle mõõtu pidamata võõraste vaevaga, meil on aga lootus, et kui teie usk teie sees kasvab, siis kasvame ka meie üliväga meile määratud korra kohaselt, nii et me võime kuulutada evangeeliumi teist kaugematele maadele, kiitlemata sellega, mis on juba valmis kellelegi teisele antud korra kohaselt. Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle! Kõlblik ei ole ju see, kes ennast ise soovitab, vaid see, keda soovitab Issand.
Paulus kõneleb oma kirjades mitmel korral iseendast. Põhjuseks ikka see, et oli neid, kes arvasid, et Paulus arvab endast liiga palju. Olukorra selgitamiseks toob Paulus oma kirjades esile, mida ta on teinud ja kui palju ta on näinud vaeva evangeeliumi kuulutamise töös. Ta ütleb isegi, et kui ta tahaks iseenda tegude üle kiidelda, siis võiks ta seda julgesti teha, sest see oleks tõde. Aga Paulus loobub sellisest kiitlemisest, loobub enda võrdlemisest teiste apostlitega. Oluline ei ole see, mida keegi on teinud võrdluses teiste inimestega. Lõpuks saab ju igaühe töö Jumala ees läbi katsutud. Tähtis on, et igaüks teeks seda, milleks Issand on teda kutsunud. Kui me elame Kristusele ja teeme Tema tahtmist, siis saame ka õnnistuse ja kiituse Jumalalt. Siis langeb ära võrdlus üksteisega, vaid igaühe igatsus on saada täidetud Jumala väega. Mida me saame ja suudame teha, see on võimalik vaid Kristuse läbi. Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!
