Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen.
Paulus palub, et efeslased võiks saada Vaimu väge, et nende usk ja armastus oleks kindlad ning et nad suudaks mõista Jumala armastuse suurust – mis Kristuses ületab tegelikult kõike mõeldavat. Kui Paulus selle palvega Jumala ette tuleb, siis ta ei palu mitte inimlike mõõtude järgi, vaid Jumala rikkust arvestades. Lõpuks lisab ta veel, et Jumal suudab teha veelgi rohkem kui me üleüldse suudame ette kujutada. Milline julgustus on see täna meile! Me ei pea toetuma iseendi oskustele ja võimetele – vaid kõikvõimsale Jumalale, kes on kõige Looja. Me võime oma palveis olla julged – sest Jumal on suur. Ja muidugi me kummardame rõõmuga taevast Isa, kes on Kristuse läbi meid lunastanud ja kingib meile kõik, mida vajame igaveseks eluks!
