Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu, sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas ja ta on oma ihu, koguduse pea. Tema on algus, esmasündinu surnuist, et ta kõiges saaks esimeseks. Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi.
Jeesuse jünger Toomas ütles peale seda, kui ta oli kohtunud Jeesusega peale ülestõusmist: „Minu Issand ja minu Jumal!” Siis Toomas veendus täielikult, et Jeesus on Jumala Poeg. Kirjatundjad ja variserid ei suutnudki uskuda, et Jeesus on tõesti Jumala Poeg. Jeesus ise ei öelnud otsesõnu, et ta on Jumala poeg. Kuid ta tegi tegusid, mis ilmselgelt näitasid, et tal on meelevald kõige üle. Tema sõnadele allusid loodusjõud, haigused, vaimne maailm ja isegi surm. Paulus oma kirjades kirjutab mitmel korral Kristuse suurusest. Ei jää kahtlust, et Jeesus Kristus on väärt samasugust austust nagu Jumal ise. Ükski inimene ei ole näinud Jumalat. Aga paljud on kohtunud Kristusega. Kristuses oleme näinud nii Jumala suurust kui Jumala armastust. Hea on teada, et Jumal armastab seda maailma ja kõiki inimesi. Kuigi maailmas on palju halba, siis Jumal ei taha seda maailma hävitada, vaid pakub Kristuse läbi rahu ja lepitust. Meie otsustada on, kas tunnistame Jeesuse Kristuse Issandaks, lastes end lepitada Jumalaga.
