Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega! Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate. Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud. Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa. Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette! Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes. „Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
Laulik kutsub üles kiitma Issandat, tulles Tema ette tänu ja hõiskamisega. Jumal on kõikvõimas, Temale kuulub kõik ja Tema valitseb kõige üle. Sellepärast võib Jumala rahvas alati Teda usaldada ja ka raskel ajal ikkagi Jumalat tänada ja kiita. Laulik tuletab meelde mineviku sündmusi, kus Iisrael pani kahtluse alla Jumala võimekuse oma rahvast päästa. Seal Massas ja Meribas oli tõesti raske hetk – rahval polnud kõrbes vett. Ilma veeta on tõesti surm kiire tulema, nagu ka rahvas seda Moosesele väljendas: „Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, mind ja minu lapsi ning mu karja janusse surema?” (2Ms 17:3) Jumal andis rahvale vett – Temal oli lahendus ka sellele olukorrale olemas. Aga selline väljendus – et Jumal ei suuda aidata ja me sureme kõrbes – ei jäänud Iisraeli kõrbeteekonnal ainsaks. Sama väljendust loeme päris mitmel korral. Kui rahvas lõpuks jõudis tõotatud maa piirile ja Mooses saatis maakuulajad välja maad uurima, tulid enamik neist tagasi sõnumiga: Jumal ei suuda meid sellele maale viia, sest kuigi maa on hea, on selle vallutamine võimatu ja me saame surma… Jumal ei karda, kui Tema Sõna pannakse proovile. Prohvet Malakia annab edasi Jumala Sõna: „Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Ml 3:10) Jumala Sõnale võib toetuda, sest Tema täitab oma tõotused. Ja kui on raske hetk, siis alati võime Jumala abi paluda. Teades, et Ta suudab alati aidata, võime juba ette olla tänulikud Tema abi eest ja ka siis tulla Jumala ette Teda kiites.
