Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia. Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu. Nad saavad näha Issanda toredust, meie Jumala ilu. Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid. Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti. Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. Kuumavirvendusest saab järv ja põuasest pinnast keevad veeallikad üles; seal, kus on šaakalite eluase, kasvab kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu. Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte. Seal ei ole lõvi ega lähe sinna murdjad kiskjad, neid seal ei leidu. Aga lunastatud käivad. Ja Issanda vabaksostetud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.
Vanas Testamendis on palju viiteid Jeesusele Kristusele. Ka Jesaja raamatu 35-nda peatüki algus kuulutab ette päästja ja vabastaja tulekut. Tema kinnitab neid, kes on nõrgad. Tema teeb pimedad nägijaiks ja kurdid kuuljaiks. Kui Ristija Johannes oma kahtlustes saatis saadikud Jeesuselt küsima, ka tema on Messias, siis Jeesus vastas just sellega, et kirjeldas Vana Testamendi sõnadega, kuidas Jumal tema läbi paljusid vabastab nende koormatest. Advendiajal tuletame meelde Jeesuse sündi siia maa peale ja seda, et Jumal saatis meile abi. Aga Jesaja raamatu 35 peatüki algus viitab ka kaugemale tulevikule. Siin kõneldakse ajast, mis päästetud saavad olla igavesti rõõmsad; ajast, mil kurbust enam ei olegi. Kuigi me siin maa peal Jumala omadena kogeme Tema ligiolu ja abi, siiski on siin ka kurbust ja muret. Aga kui Jeesus tuleb kord omadele järgi ja viib nad taevasse, siis seal enam kurbust ja leina ei olegi. Nii ootame advendiajal küll jõulupühade saabumist, aga ootame ka päeva, mil Jeesus lõplikult omadele järgi tuleb.
