Ja Issand käskis öelda Aahasele veel seda: „Küsi enesele Issandalt, oma Jumalalt, tunnustäht sügavusest või kõrgusest!” Aga Aahas vastas: „Ma ei küsi ega kiusa Issandat!” Siis Jesaja ütles: „Kuulge ometi, Taaveti sugu! Ons teil veel vähe inimeste vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate? Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel.
Juuda kuninga Ahase kohta kirjutatakse 2. Kuningate raamatus: „Tema ei teinud, mis õige oli Issanda, tema Jumala silmis, nõnda nagu tema isa Taavet, vaid käis Iisraeli kuningate teed ja laskis isegi oma poja käia läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest.” Ahasel oli raske aeg, sest Süüria ja Iisraeli kuningad olid tulnud Juuda vastu sõdima. Ometi on Jumala sõna Ahasele, et Süüria ja Iisraeli kuningad ei saa võitu Juuta üle. Prohvet Jesaja pakub Ahasele koguni võimalust küsida Jumalat tunnustäht kinnituseks. Kuigi Ahas ei tee seda, siis prohvet annab ikkagi sõnumi tuleviku kohta. Jesaja räägib lapsest, kes sünnib imelisel viisil neitsist ja kelle nimi tähendab „Jumal on meiega”. Seda ennustust tsiteeritakse Matteuse evangeeliumis Jeesuse sünni eel. Siis alles läks täide, mida Jesaja oli öelnud sadu aastaid varem. Jah, Jumal on ikka oma rahvaga. Kuigi Ahase päevil tehti palju pattu, siiski Jumal ei hüljanud oma rahvast. Just patu pärast läkitas Jumal ka oma Poja Jeesuse, et vabastada paljusid patu ahelaist. Kuigi inimesed ei tee, mis õige on Issanda silmis, armastab Jumal siiski inimesi. Tema igatseb ikka olla inimeste keskel, neid hoida ja kanda.
