Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!” Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes. Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta. Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud. Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames. Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud. Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.
Prohvet Jesaja kuulutas ette Messia sündi: „Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel.” (Js 7:14 ) Vanas Testamendis on mitmeid kirjeldusi sellest, kuidas inimesed kohtusid Jumalaga. Oma kutsumisel sai prohvet Jesaja kogemuse Jumala ligiolust. See oli aukartust äratav kogemus, mille järel Jesaja tundis, et ta on patune ja vääritu. Iisrael ootas Messia tulekut. Ilmselt paljud ootasid, et see toimub võimsal viisil, kui Jumal ise tuleb oma rahva keskele ja päästab nad vaenlaste käest. Inglid, kes karjastele ilmusid, kuulutasid neile: „teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Aga see Issand Kristus oli alles lapsuke sõimes. Karjased ruttasid seda vaatama ja leidsid kõik just nõnda olevat, nagu inglid olid öelnud. Jumal oli tulnud inimeste keskele – aga mitte nii, et kõik oleks pidanud värisema nagu Jesaja nägemuses tema kutsumisel. Issand Kristus oli sündinud väikese lapsena, keda keegi ei pidanud kartma. Jumal tahab olla inimeste juures. Ta tahab, et inimesed võiks olla Tema ligiduses rõõmsad ja julged, mitte värisema kartuses, et mis nüüd minust saab. Jõulupühal tuletame meelde, kuidas Jeesus sündis. Täname Jumalat, et Ta saatis Oma Poja, kelle juurde võime tänagi kõik kartmata tulla.
