Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust. Nende kaheteistkümne apostli nimed on aga need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend, Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis. Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskides neid: „Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna, pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde! Ja minnes kuulutage: Taevariik on lähedal! Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete saanud, muidu andke!
Jeesus läkitas oma jüngrid kuulutama head sõnumit Jumala päästest. See sõnum oli mõeldud Iisraeli rahvale, kes oli Jumalast eemale läinud. Kui Jeesus läks üles taevasse, siis ütles Ta taas oma jüngritele, et nad peavad olema Jeesuse tunnistajad ja kuulutama evangeeliumi. Ja siis oli läkitus minna ja kuulutada kogu maailmale. Kui Jeesus räägib jüngreile, mis neid ees ootab, siis evangeeliumi kuulutamise töö ei ole kerge. Inimesed võivad selle sõnumi peale vihastada ja kaevata valitsejatele. Isegi vangi võidakse panna. Sellele maailmale on evangeeliumi sõnum vastumeelne. See oli nii 1. sajandil ja samuti on see ka 21. sajandil. Muutunud pole ka Jumala riigi lähedus – igaüks võib evangeeliumi sõna vastu võtta ja saada Jumala lapseks. Niisiis, olenemata aegadest ja olukordadest – kuulutagem ikka, et taevariik on lähedal ja igaüks valmistugu Jumala riigi ilmsikssaamise päevaks!
