Taaveti palve. Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene! Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale! Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva! Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge! Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad. Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält! Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle. Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul. Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele. Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
Kõigil meil on elus olukordi, kus me ei saa päris ise hakkama. Kuigi me soovime sageli olla täiesti iseseisvad, siiski vajame ikka ka teiste abi. Kõige raskemad on aga need olukorrad, kus me tunneme, et ükski inimene ei saa meid aidata. Taavet hüüdis ikka appi Jumalat. Sageli just seepärast, et tal oli probleeme teiste inimestega, kes tema elu keeruliseks tegid. Ja Taavet pidi sedagi tunnistama, et vahel tegi ta ise oma elu keeruliseks. Kõigis hädades toetus Taavet Jumalale. Ta oli veendunud, et Jumal suudab alati aidata. Ükskõik, kas raske olukord oli põhjustatud vaenlaste, sõprade või ka iseenda poolt – Jumal võib päästa kõigist raskustest. Lootes kogu südamest Jumalale, kogeme, et Tema teeb meie elus imesid. Tänagem siis Teda ja andkem Talle au!
