Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi. Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske. Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime. Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi! Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi! Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.
Psalm 119 algab sõnadega: „Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!” Jumal on maailma looja. Universum ei ole juhuslik, vaid Jumal loojana on paika pannud universumis valitsevad kindlad seadused. Neid seadusi on võimalik uurida. Inimkond on suutnud küllalt palju looduse seadusi kindlaks teha. Kui keegi püüab loodusseadusi eirata või ei arvesta nendega piisavalt, siis juhtub kas õnnetus või ta ei saavuta seda, mida lootis. Loodusseadused kehtivad igal juhul. Kui tahetakse jõuda heade tulemusteni, tuleb kõike teha loodusseadustega kooskõlas. Jumal on ka inimese looja. Ning ka inimestele on Jumal andnud seadused, mille järgi elada. Kui inimesed ei arvesta oma elus Jumala poolt antud seadustega, siis varem või hiljem tekivad probleemid ja mured. Elu ei ole siis selline nagu tegelikult tahaks. Loodusseadusi saab uurida meid ümbritsevat loodut uurides. Inimestele antud seadused on meile ilmutatud Jumala Sõnas. Terve 119 psalm kõneleb meile Jumala Sõna, Tema seaduste ja korralduste vajalikkusest iga inimese jaoks. Tehkem siis nagu Taavet – hoidkem kinni Issanda tunnistustest! Uurigem Tema sõna, et see avaneks meile, valgustaks meid ja teeks arukaks!
