Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on tema ümber, õigus ja õiglus on ta aujärje alus. Tuli käib tema palge ees ja põletab vaenlased tema ümber. Tema välgud valgustavad maailma, maa näeb ning vabiseb. Mäed sulavad nagu vaha Issanda ees, kogu ilmamaa Issanda ees. Taevad kuulutavad tema õigust ja kõik rahvad näevad tema au. Häbi tunnevad kõik kujude kummardajad, kes kiitlevad ebajumalaist. Kummardage teda, kõik jumalad! Siion kuuleb seda ja rõõmustab, ja Juuda tütred ilutsevad sinu õiglastest kohtuotsustest, Issand. Sest sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage tema püha nime!
Psalm 97 kõneleb sellest, et kõikvõimas Jumal hoiab neid, kes on Tema ees õiged. Psalmide kogus on ka palju laule, kus laulik hüüab Jumala abi järele kaitseks ülekohtutegijate ja kurjade inimeste vägivalla eest. Vahel tundub, et jumalakartmatutel ja ülekohtustel inimestel läheb kõik hästi ja nende ettevõtmistel on edu. Nad ajavad rikkust kokku teiste arvelt, elades hästi ja mugavalt. Neil pole muresid ja nad teevad, mida tahavad. Siiski ikka ja jälle jõuab laulik tunnistuseni, et lõpuks on õel ja kuri inimene see, kes hävib. Kuid õigeid ja jumalakartlikke ootab ees hea aeg, sest Jumal on nende poolel. Piibel on väga kindel, et õiged ei jää häbisse. Jumal ise hoiab neid ja kindlasti saabub kord päev, mil Tema toob esile õigete õiguse. Siis ei saa ülekohtutegijad enam hõisata. Siis juhtub see, millest siin psalmist kirjutab – kõik näevad Jumala au. Tõesti, Issand on kuningas ja Tema hoiab neid, kes Teda armastavad ja hoiduvad kurjast! Seepärast võime Jumala lastena alati rõõmustada Issandas ja tänada Tema püha nime.
