Nõnda ütleb Issand oma võitule Kooresele, kelle paremast käest ma olen kinni haaranud, et alistada tema ees rahvaid ja päästa lahti kuningate vöösid, et avada tema ees uksi, et väravad ei jääks suletuks: Mina käin su ees ja teen kingud tasaseks; ma purustan vaskuksed ja raiun katki raudriivid. Ma annan sulle pimeduse varjust varandusi ja peidupaikadest aardeid, selleks et sa teaksid, et see olen mina, Issand, Iisraeli Jumal, kes sind on kutsunud nimepidi. Oma sulase Jaakobi ja oma valitu Iisraeli pärast ma kutsusin sind nimepidi ja andsin sulle aunime, ehkki sa mind ei tundnud. Mina olen Issand ja kedagi teist ei ole, ei ole ühtegi jumalat peale minu; mina vöötasin sind, ehkki sa mind ei tundnud, et teataks päikesetõusu ja -loojaku pool, et ei ole ühtegi peale minu; mina olen Issand ja kedagi teist ei ole.
Kui Pärsia kuninga Koorese väed Babülooniasse tungisid, olid just sel ööl linna väravad ööseks lahti jäetud. Ajaloolane Herodotos kirjutab, et kui väravad oleks kinni olnud, oleks kogu Koorese väekontingent jõkke uputatud ja linn oleks vallutamata jäänud. Nagu Jesaja kirjutab, polnud seee juhus, vaid Jumal korraldas Kooresele avatud väravad. Ja kui tolle aja rikkaim linn oli alistatud, siis koostati täpne nimekiri varandusest, mis Kooresele üle anti. See oli tõesti tohutu, kogu kulla ja hõbeda, kallisikvide ning väärisasjade väärtust võiks tänapäeval võrrelda sadade miljonite dollaritega. Jumal näitas Kooresele, et Ta on kogu maailma Jumal – ei ole olemas teisi jumalaid. Ja Koores mõistis seda, sest ta teatas: „Issand, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal...” Ka suured ja võimsad riigid tõusevad ja langevad, kuid Jumala valitsus on vääramatu. Jumal valis Koorese, et anda juutidele tagasi Jeruusalemm ja taas üles ehitada Jumala tempel. Koores jätkas oma teadet: „...ja ta on mind käskinud ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas.” Jumal valitseb seda maailma ja Tema rahvas võib alati Talle toetuda. Jeesus ütleb oma jüngritele: „Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusatustes, ja mina sean teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on seadnud, et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.” Võime meiegi kõigil aegadel ja kõigis olukordades toetuda Issandale, kes meid kannab kõigest läbi.
