Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud. Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale. Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda. Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua. Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud. Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.” Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!
Me kõik tahaksime siit elust läbi minna ilma murede ja probleemideta. Kuid ikka on selles elus siin maa peal erinevaid katsumusi ja keerulisi aegu. Jeesus ütles oma jüngreile „Maailmas
ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.” Jumal kannab oma lapsi ka keerukatel aegadel. Palju on lugusid, kus kristlased võivad tunnistada Jumala imelisest hoidmisest aegadel, kui õnnetused ja hädad tabavad paljusid inimesi. Või siis lood, kui on haigus imeliselt Jumala tervendava väe läbi võidetud. Kõik sellised sündmused meie elus kõnelevad sellest, et Jumal kuuleb meie appihüüdmist ja aitab meid. Need lood julgustavad meid panema ikka oma lootuse Jumalale. On loomulik, et me täname ja kiidame Jumalat tema abi eest. Aga need on ka lood, millest võime tunnistada kõigile, et paljud hakkaksid lootma Jumalale. See ongi ju Jumala tahtmine, et me tunnistaksime kõigile Tema tegudest.
