Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti! Öelgu nüüd Iisrael, et tema heldus kestab igavesti! Öelgu nüüd Aaroni sugu, et tema heldus kestab igavesti! Öelgu nüüd, kes Issandat kardavad, et tema heldus kestab igavesti! Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issand vastas mulle, asetas mind avarusse. Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha? Issand on mulle abimeheks, seepärast ma saan parastada vihkajaid. Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota inimeste peale. Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota õilsate peale. Kõik paganad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi. Nad piirasid mind, küll nad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi. Nad piirasid mind nagu mesilased - nad kustusid nagu tuli kibuvitstes. Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi. Mind tõugati kõvasti, et ma langeksin, kuid Issand aitas mind. Issand on mu tugevus ja mu kiituslaul, ja tema oli mulle päästjaks. Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: „Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!”
Rooma kirjas küsib apostel Paulus: „Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?” Pauluse vastus on, et elades siin maa peal koos Jumalaga, pole vaja midagi karta. Vana Testamendi laulik tuletab meelde oma võitlusi vaenlastega. Iisrael pidi vastu seisma paganarahvaste rünnakutele. Kui Esra ja Nehemja ajal taastati Jeruusalemma müüre, siis püüdsid ümberkaudsed rahvad seda tööd igati takistada. Kuid toetudes Jumalale ja üksteist julgustades ehitati müürid üles. Taavet tänas Jumalat, kui vaenlased olid alistatud. Giideon läks 300 mehega vastu ülekaalukale vaenlasele – ja Jumal andis neile võidu. Vana Testamendi lood on tunnistused Jumala abist Iisraelile võitluses paganarahvastega. Paulus kirjutab efeslastele, et meil ei tule võidelda inimestega, vaid kurjade taevaaluste vaimudega. Ka selles võitluses on Jumal meiega. Seepärast ei pea me kartma. Jumal on meie eest andnud oma Poja, kes on võitnud patu, surma ja saatana väe. Nüüd ei ähvarda Jumala omi enam miski, sest Kristuse läbi on meile kingitud igavene elu koos Jumalaga. Kui kristlasi ähvardati surmaga, siis surmgi ei hirmutanud neid, sest nagu kirjutab Paulus roomlastele: „Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt.” Vana Testamendi laulik on võitlustes inimlike vaenlastega Jumalale toetudes kindel, et Jumal annab talle võidu. Uus Testament kinnitab, et Kristuse omad ei pea isegi kurje vaime kartma, sest Jumal annab selleski võitluses võidu. Mitte miski ei saa meid lahutada Jumalast. Hõisakem Tema vägevaist tegudest!
