Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! Sellest me tunneme, et oleme pärit tõest. Ja me võime kinnitada tema ees oma südant, et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on tema silmis meelepärane. Ja see on tema käsk, et me usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii nagu tema meile on käsu andnud. Ja kes peab tema käske, püsib Jumalas ja Jumal temas. Ja sellest me tunneme ära, et tema püsib meis - Vaimust, kelle ta meile on andnud.
Apostel Johannest kutsutakse armastuse apostliks. 1. Johannese kiri kõneleb palju armastusest. Tõeline armastus teiste suhtes väljendub ikka tegudes. Kui me sõnades armastame, teod seda aga ei kinnita, on tegemist vaid tühjade sõnadega, ükskõik kui ilusad need sõnad ka ei oleks. Rooma kirjas öeldakse, et kes armastab teist, on Seaduse täitnud. Moosese kaudu antud seaduses oli öeldud, et ei tohi teha teisele kurja või kuidagi himustada seda, mis teisele inimesele kuulub. Kes armastab, ei teegi kurja, vaid teeb hoopis head. Jeesus ütles, et armastada tuleb mitte üksnes sõpru, vaid ka vaenlasi – neilegi tuleb teha head. Selles maailmas ei ole vaenlaste armastamine ja neile hea tegemine loomulik. See on inimlikule loomusele vastumeelne – kui Jumal ei anna meile selleks jõudu, et suuda me seda teha. Jumal ise on näidanud armastuse eeskuju, kandes ära meie patud ja tehes meid armust õigeks Tema ees. Tõelised Jumala lapsed soovivad olla oma taevase Isa sarnased, armastades kõiki inimesi ja tehes head kõigile.
