Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: „Rahu teile!” Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes. Jeesus ütles nüüd neile taas: „Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.” Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.”
Seda Johannese poolt edasi antud Jeesuse ilmumist oma jüngritele nimetatakse väikeseks nelipühaks, sest Jeesus ütleb siin: „Võtke vastu Püha Vaim”. Peale Jeesuse ristilöömist ja surma olid jüngrid hirmunud. Kui Jeesusega oli läinud nii, siis kartsid jüngrid ilmselt nüüd ka iseendi pärast. Nädala esimese päeva hommikul olid naised käinud haual – aga Jeesust ei olnud hauas. Naised olid ka Jeesusega kohtunud ja seda ka jüngritele teatanud, et Jeesus on ülestõusnud ja elab. Siiski ei ei võtnud see sõnum veel ära jüngrite kartust. Kui nüüd Jeesus neile isiklikult ilmub, siis saavad jüngrid taas rõõmsaks. Ja esimene, mida Jeesus neile ütleb, on: „Rahu olgu teile.” Iga inimene vajab rahu ja rõõmu. Olukorrad meie ümber võivad sageli olla sellised, et rahu ja rõõm kaovad ja me oleme ebakindlad ja kardame tulevikku. Sageli ei aita meid siis ühegi inimese püüd meid julgustada. Kui kohtume isiklikult Jeesusega, siis Tema annab meile rahu ja rõõmu, mis on olukordadest suurem. Tema kingib meile oma Püha Vaimu, kes on meie sees ja saadab meid alati. Tema Püha vaimu väes võime alati elada rõõmsalt ja julgelt – sest Temale on antud kõik meelevald tavas ja maa peal.
