Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks. Ma olen selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks. Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.
Paulusel oli korintlastega raske. Korintose koguduses oli neid, kes ei pidanud Paulust vääriliseks kandma apostli nime. Selle peale tõi Paulus oma elust kinnitusi, et Jumal ise oli talle usaldanud apostliameti. Ta kirjutas süüdistajatele vastuseks: „Tuleb kiidelda, ehkki sellest pole kasu”. Ning kirjutas mehest, kes oli saanud nägemuse kolmandast taevast ja näinud ning kuulnud asju, mida maisete sõnadega ei ole võimalik väljendada. Kuigi Paulus ei nimetanud otseselt iseend selleks aulise nägemise saanud meheks, on siiski üpris selge, et just tema ise saigi selle võrratu taevase kogemuse osaliseks. Samuti võis Paulus kinnitada, et ta oli isiklikult kohtunud Jeesuse Kristusega. Kuid kõneldes oma kutsumusest apostlina, ütles ta, et kõik see ei ole tänu tema suurepärastele võimetele, vaid Jumala armule. Nüüdki, olles kirjutanud võrratust taevasest kogemusest, kirjutab ta ka raskusest oma elus. Paulus ise soovis sellest raskusest väga vabaneda. Kuid Issanda vastus oli, et selles asjas tuleb Paulusel lihtsalt usaldada Jumala armu ja leppida sellega, et ka tema elus on nõrku kohti. Palugem, et Jumala arm võiks meiegi elus suureks saada. Tema võib ka nõtrade inimeste kaudu teha rohkem, kui me ise oskame arvata.
