Taaveti laul. Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind. Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis. Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
23. psalm on väga usujulge Taaveti laul. Justkui oleks kogu elu jooksul kõik ainult hästi. Aga elus juhtub ikka kõike. Teame igaüks isiklikest kogemustest, et on päevi, kus kõik ei ole kaugeltki hästi. Samuti võime olla üpris kindlad, et ka tulevikus on nii häid kui halbu päevi. Meile ei ole garanteeritud kõigis asjades õnnestumine ja edu. Siiski on Taavet alati julge. Ta ei karda läbi kukkuda või ebaõnnestuda. Ta teab, et ta jõuab sihile. Aga see siht pole maine edu või kordaminek. Taaveti eesmärk on jääda Issanda kotta. Ning selle eesmärgi ta saavutab, sest Jumal hoiab teda sellel teekonnal. Isegi kui on rasked ajad ja tuleb läbi minna elu pimedaist orgudest, siis Jumal hoiab ka neil aegadel, kinnitades ja julgustades. Tema headus ja heldus on Tema lastega alati ja kes Issandale toetuvad, need jõuavad Tema juurde.
