Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale! Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust! Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus! Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!
Õpetussõnade raamatus öeldakse: „Issand on tarkusega rajanud maa, arukusega valmistanud taeva.” (Õp 3:19). Kes igatseb elada targalt, sel tuleb küsida nõu Jumalalt, sest Tema on tõeline tarkuse allikas. Jumala tarkus on niivõrd suur, et inimlik mõistus ei suuda seda iial lõpuni uurida. Teadlased uurivad kogu loodut ja kuigi üha rohkem saadakse teada selle maailma saladustest, siis ikka jääb üles palju küsimusi, millele inimesed ei oska vastata. Küllap oleme igaüks aeg-ajalt küsinud, miks meie elus just sellised asjad juhtuvad – eriti kui meid tabavad hädad ja õnnetused. Miks just mulle see juhtus? Milles ma süüdi olen? Tahaks, et kõik läheks elus hästi ja et päevad oleks vaid rõõmu täis. Ilmselt ei saa me ka kõigile neile miks-küsimustele vastuseid. Vahel mõistame alles hiljem, kuidas Jumal ka raskuste kaudu on kinkinud meile midagi head. Jumala mehe Moosese palve oli, et ta võiks targalt elada. Aega, mis meile antud on, tuleb hästi kasutada. Ja kui elus on ka keerulisi aegu, siis toetume ikka Jumalale ja ootame, et Tema meid kõigest läbi kannaks ja kingiks oma õnnistuse.
