Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde. Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära. Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.” Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata. Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika. Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad. Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!” Kuid Mooses ütles Jumalale: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?” Aga tema kostis: „Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel.” Siis Mooses ütles Jumalale: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?” Ja Jumal ütles Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!” Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: 'Ma Olen' on mind läkitanud teie juurde.” Ja Jumal ütles Moosesele veel: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!
Läbi aegade on inimesed otsinud Jumalat ja püüdnud mõista, milline on see kõrgem jõud. Igal ajastul on olnud omad viisid. Tänapäeval elame maailmas, kus sageli öeldakse, et igaühel võib olla oma tõde ja oma jumal. Igaüks püüab leida endale sobiva maailmavaate ja sobiva usu või ka uskmatuse. Mooses oli elanud juba aastakümneid eemal oma rahvast ja paigast, kus ta oli sündinud. Kas ta mõtles veel minevikule? Kas ta veel otsis seda, mida ta päriselt elus korda peaks saatma? Või oligi jäänud rahule sellega, et oli kõrbes lambakarjane? Kuid ühel päeval kõrbes märkas ta midagi, mis oli ebatavaline – põõsas, mis oli tules, ei põlenudki ära. Seda lähemalt uurima minnes kohtus Mooses Jumalaga. Jumal tuletas Moosesele meelde, kust ta oli tulnud. Ja Jumal tahtis Moosest saata tagasi oma juurte juurde, et viia ellu Jumala plaan Iisraeli rahva väljaviimiseks orjusest. Mooseselgi tekkis küsimus: „Aga kes Sa oled? Kuidas tuleks Jumalat nimetada?” Mooses sai vastuse, et Jumal on see, kes Ta on. Mooses ja Iisraeli rahvas õppis Jumalat tundma selle kaudu, mida Jumal neile tegi. Egiptuse orjapõlvest vabanedes ja vaarao armee käest pääsedes laulis Iisrael Mirjami juhtimisel võidulaulu: „Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre.” Iisrael koges, et Jumal on hea, Tema suudab kanda ja hoida ka siis, kui inimestel puudub väljapääs või lahendus. Jumal päästab. Kui soovime sellest aru saada, kes Jumal on, siis meiegi võime tähele panna seda, mida Jumal on teinud ja teeb.
