Nõnda ütleb Issand, kes tegi tee merre ja jalgraja võimsasse vette, kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht. Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. Mind austavad metsloomad, šaakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast. Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest.
Ilmutuse raamatus andis apostel Johannes edasi troonil istuja sõnad: „Vaata, ma teen kõik uueks!” Siis, kui Jumal teeb kõik uueks, ei tuleta Jumala rahvas enam meelde vanu aegu, kus oli kurbust, muret ja leina. Siis on uus taevas ja uus maa ja Jumal ise on inimeste juures. Jesaja, andes edasi sõnumi Jumala uutest tegudest, tuletas meelde ka Iisraeli väljarändu Egiptusest ja teekonda läbi kõrbe tõotatud maale, uude ellu koos Jumalaga ja Tema juhtimisel. Jumal kingib meilegi uue elu. See uus elu on juba alanud, kui oleme Jeesuse oma ellu vastu võtnud. Tema juhtimisel oleme meiegi siin maa peal teekonnal tõotatud maale – taevasse Jumala juurde, kus kõik on uus. Märgakem siis uut, mida Jumal juba praegu teeb ja mis üha kasvab, kuni kõik on uueks loodud. Tänagem ja kiitkem Teda kõige hea eest!
