Kui nüüd Juudas oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese Poeg kirgastatud ja Jumal on temas kirgastatud. Kui Jumal on temas kirgastatud, siis kirgastab Jumal temas ka ennast ja ta kirgastab teda just nüüd. Lapsed, ma olen teiega veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele: „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla”, nii ütlen ma praegu ka teile. Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.”
Jeesus ütles need sõnad viimasel ühisel õhtusöömaajal, enne Kolgata kannatuste teed ja ristilöömist. Pettunud Juudas oli läinud, et reeta oma õpetaja ja anda ta üle vihkajate kätte. Jeesus aga rääkis juba sellest, mis kannatustele järgneb – Jumala kirkus tuleb esile, Tema suurus ja vägi saab ilmsiks. Neile, kes Jeesusele ustavaks jäid ka kannatuste ajal, andis Ta aga uue käsu – armastage üksteist! Meie eest kannatades, meie süüd enesele võttes ja surmast läbi minnes näitas Jeesus, mida tähendab armastada nii nagu Tema armastas. Meil on väga suur armastuse eeskuju, keda järgida. Kui suudame tõesti üksteist armastada nagu Tema on meid armastanud, siis on meie südameis jumalik armastus. Ja see on tõeliseks tunnistuseks kõigile, et oleme Jeesuse järgijad.
