Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses! Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” Kui te aga üksteisega purelete ja kisklete, siis vaadake, et te üksteist hoopis alla ei neela! Ma tahan öelda: Käige Vaimus, siis te ei täida lihalikke himusid. Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all.
Meile on väga tuttav kõnekäänd „Oma särk on ihule kõige lähemal”. See pole aga sugugi vaid eestlastele tuttav väljend, sama mõtet kandev kõnekäänd on olemas paljudel rahvastel. Iseenda armastamine, oma soovide ja vajaduste kõige tähtsamaks pidamine on midagi üldinimlikku. Vabaduseks peetakse ikka seda, kui inimene saab teha kõike, mida hing ihkab, arvestamata ühegi piiranguga. Paulus kutsub galaatlasi üles piirama oma vabadust. Isikliku vabaduse piirajaks on armastus kaasinimeste vastu. Nii ei mõtle inimene enam ainult oma huvidele ja vajadustele, vaid püüab aidata ka kaasinimest. Rääkides sellest, kes on meie kaasinimene, tõi Jeesus näiteks halastaja samaarlase loo, kus kaasinimeseks oli muulane, kellega juudid üldiselt üldse suhelda ei soovinud. Aga kui muulane satub hätta, on vaja tedagi aidata. Kõneldes Vana Testamendi seadustest, ütles Jeesus: „ Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad”. Nii seadis Jeesus üksteise armastamise lati väga kõrgele: armastada ja head teha tuleb kõikidele, nii sõpradele kui vaenlastele. Paulus kirjutas, et armastada oma ligimest nagu iseennast on võimalik vaid siis, kui Jumala Vaim inimest juhib. Palugem, et Jumala Vaim meid täidaks ja juhiks, et võiksime käia Vaimus ja olla täidetud Tema armastusega.
