Sel põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala ande, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu. Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, tema vangi, vaid kannata koos minuga kurja evangeeliumi pärast Jumala väe abil, kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu, nüüd on aga saanud avalikuks meie Päästja Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, kes on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse, mille kuulutajaks ja apostliks ning õpetajaks mind on seatud. Sel põhjusel ma ka kannatan. Ent ma ei häbene, sest ma tean, kellesse ma olen uskuma hakanud ja olen veendunud, et tema on vägev hoidma minu hoolde usaldatut oma päevani. Võta terve õpetuse eeskujuks see, mida sa minult oled kuulnud usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses! Seda head, mis su hoolde on usaldatud, hoia Püha Vaimu abil, kes meis elab.
Apostel Paulus kirjutab Roomast vangistusest kirja Timoteosele, õhutades teda hoidma seda head, mis talle oli usaldatud. Mis see võis olla? Paulus kirjutab Jumala andidest, mis Timoteos on saanud käte pealepanemise kaudu. Enda ülesandena nägi Paulus evangeeliumi kuulutamist ja koguduste õpetamist. Ta mõistis, et Jumal oli temale usaldanud evangeeliumi kuulutamise eelkõige paganate – mittejuutide – keskel. Timoteos oli Pauluse kaastööline evageeliumi kuulutamisel ja õpetamisel. Ta tundis hästi pühi kirju, olles usklikus kodus üles kasvanud. Ilmselt oli ta ka hea õpetaja ja juhataja, sest Timotosest kujunes koguduse juht. Kiriku pärimuse järgi oli ta Efesose esimene piiskop. Olla Efesoses koguduse liige ja Kristuse tunnistaja ei olnud lihtne. Efeslased ülistasid oma ebajumalat Artemist. Kes kutsus üles jätma maha Artemis ja pöörduma Kristuse poole, seda kiusati taga. Varakristlike allikate järgi suri Timoteos märtrina umbes 97. aastal, kui ta järjekordsete Artemise pidustuste ajal kutsus Efesose inimesi üles meeleparandusele ja ebajumalateenistusest loobumisele. Paulus õhutab Timoteost julgelt ja ustavalt tegema seda head tööd, millesse Jumal teda oli kutsunud ja milleks Paulus oli talle ka õnnistust palunud. Timoteos seda ka tegi, hoolimata raskustest multikultuurses ja üpris ebamoraalses linnas. Tänane maailm ei erine palju tollasest. Ning meiegi ülesanne on ustavalt ja julgelt tunnistada Kristust, kutsudes kõiki pöörduma tõelise elava Jumala poole.
