Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu! Issand on andnud teada oma pääste, tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees. Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu; kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet. Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale!
Vanas Iisraelis oli kaks suurt rõõmu põhjust: kui lõikuseajal oli saak kokku pandud ja kui vaenlaste üle oli saadud võit ja rahu oli maal. Mõlemal juhul – nii lõikusajal saaki kokku pannes kui võitluse järel võidu üle rõõmustades – oli palju põhjust tänada Jumalat. Mõlemal juhul sõltus tulemus oluliselt Jumala abist. Kui maal oli põud, siis polnud ka saaki. Kui aga oli olnud hea aasta ja õigel ajal oli olnud nii vihma kui päikest, oli saak rikkalik. See oli Jumala õnnistus, kui saaki võis rohkelt kokku panna. Nii rõõmustati lõikuseajal Jumala abi üle ja tänati Teda Tema headuse ja ustavuse eest. See oli Vana Testamendi ajal üks aasta olulisemaid pühi, kui uus vili võidi kokku panna. Mis puudutas Iisraeli võitu vaenlaste üle, siis küllalt sageli on vaenlane ülekaalukas. Iisrael vajas Jumala abi, et võita. Taaveti ja Koljati võitlust tuletame siiani meelde kui näidet sellest, kuidas väike võidab vastu ootusi suure ja tugeva vastase. Kui vaarao sõjavägi oli Iisraeli taga ajamas, siis Jumal tegi imelisel viis oma rahvale pääsetee läbi mere. Kui vastased olid uppunud ja rahvas pääsenud, kiitis Iisrael Jumalat: "Laulge Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre!" Niisuguseid lahinguid, kus ilmselgelt Jumal andis võidu vaenlaste üle, kirjeldab Piibel päris palju. Jah, Iisraelil oli palju põhjust tänada Jumalat igapäevase leiva eest ja rahu eest maal. Olgu täna, lõikustänupühal, need ka meie tänu põhjuseks Jumalale – Tema on meilegi andnud päikest ja vihma saagi kasvamiseks ja kinkinud meile rahu. Otsime ikka Jumala ligiolu ja palume, et Tema hoiaks meie maad ja rahvast jätkuvalt!