Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi. Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas. Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu. Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema. Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!” Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu. Ja seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!” Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: „Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.” Aga Jeesus ütles talle: „Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg. Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”
Inimesed ei arva end kadunud olevat. Sakkeuski seda ilmselt ei arvanud. Tal oli ju elu hea – maksukogujate ülemana elas ta rikkalt ja võis endale lubada paljusid asju, mida inimesed üldiselt endale lubada ei saanud. Küllap ta ei muretsenud selle pärast, et ta oli oma rikkuse saanud ebaõiglaselt. Oma särk on ju ihule ikka kõige lähemal ja kui midagi on võimalik kasulikult kätte saada, siis seda ka tehakse. Maksukogujad olid rahva silmis patused. Seda ilmselt kahel põhjusel: nad teenisid okupatsioonivõime ja kasutasid oma positsiooni isiklikuks rikastumiseks teiste arvelt. Ilmselt oli maksukogujate seas tavaline nii teha. Kui Rooma võim ettenähtud maksud kätte sai, siis võimu ei huvitanud, kas maksukoguja lisaks midagi ka omale kõrvale pani. Sakkeuse kõrvu olid aga jõudnud jutud Jeesusest, kes tundus olevat eriline inimene. Ta tahtis kindlasti näha, milline see Jeesus on, kellest niimoodi räägitakse. Oma lühikese kasvu tõttu ei leidnud ta muud viisi, kui minna ettepoole ja ronida puu otsa, et teised inimesed vaadet ära ei varjaks. Ta ise lootis ehk jääda puulehtede varjus märkamatukski. Juhtus aga see, et Jeesus jäi just tema puu all seisma ja vaatas Sakkeuse poole. Ning üllatuseks ütles Jeesus, et just tema juurde Jeesus külla tulla tahabki. Piibel ei kirjelda meile, mis täpselt Sakkeuse kojas juhtus. Kuid selle külastuse tulemusena mõistis Sakkeus, et ta oli valesti elanud ja Jumala jaoks kaduma läinud. Sakkeus otsustas parandada meelt ja elada edasi ausalt ja õiglaselt. Neile, kellele ta oli ülekohut teinud, otsustas ta selle heastada. Sakkeuse elu muutus peale kohtumist Jeesusega. See, kes enne ei teadnudki, et ta oli kadunud mees, mõistis nüüd, ta oli leitud ja päästetud. Rikkust ehk enam nii palju ei olnud, kuid süda oli rõõmus ja rahul. Ning kõige tähtsam – nüüd oli Sakkeusel ka rahu Jumalaga.
