tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine. Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu, sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas ja ta on oma ihu, koguduse pea. Tema on algus, esmasündinu surnuist, et ta kõiges saaks esimeseks. Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi.
Täna on kirikuaasta viimane pühapäev. Sel päeval mõeldakse sellele, et kõik maine lõpeb ja ees on ootamas igavik – ajastu, mil aega enam sellisel viisil nagu praegu ilmselt ei ole. Millal täpselt praegune ajastu lõpeb ja uus algab, me ei tea. Kuid me teame, et praegune aeg on antud enda ettevalmistamiseks igavikku astumiseks. Igavikku peavad astuma kõik inimesed. Piibel kõneleb, et osad on igavikus Jumala juures, osad peavad olema aga hukatuses. Kus igavik veedetakse, sõltub igaühe otsusest ajalikus elus. Jumal saatis siia ajalikku ellu oma Poja, et igaüks, kes Temasse usub, saaks patud andeks ja kogeks lunastust. Selle läbi saame rahu Jumalaga ja juba praegu osa Jumala riigist. Olles lepitatud Jumalaga, pärime igavikus Jumala riigi täiuse ja taevaliku rõõmu. Uskugem siis Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse. Tema läbi on loodud kõik, Temal on kõige üle meelevald ja Tema suudab meid viia igavesse ellu.
