Mt 5: 1-12
Aga kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud, avas ta oma suu ja õpetas neid: „Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse. Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.
Mäejutluse alguses on õndsakskiitmised. Jeesuse sõnad kõnelevad sellest, et paremad ajad on tulemas – aga mitte siin maa peal, vaid taevas. Siinses maises elus tuleb meil ikka kanda elukoormat ja võidelda raskustega. Aga tuleb aeg, mil kõik need raskused saavad otsa ja Jumal kingib ustavaile taevariigi. Taevariik – see on ju uus taevas ja uus maa, mille Jumal loob ja kuhu Tema lapsed on teel. Aga seda uut maad ei vallutata nii, nagu siin maa peal sageli maid vallutatakse. Sinna saavad need, kes on tasased ja südamelt alandlikud. Jumal ise kingib tasastele uue taeva ja uue maa, kus õigus elab ja kus rõõm ja rahu on täielikud.
