Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Üks tänastest kalendris olevatest kirjakohtadest on Johannese 20:24-31:

Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: „Meie oleme näinud Issandat.” Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!” Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: „Rahu teile!” Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” Toomas vastas talle: „Minu Issand ja minu Jumal!” Jeesus ütles talle: „Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.” Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud, aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.

Just selle loo pärast nimetatakse Toomast uskmatuks - ta vajas väga selget isiklikku kinnitust, et Jeesus on ülestõusnud ja elab. Teiste jutust talle ei piisanud, isegi kui kõik juba rääkisid, et on Jeesusega kohtunud. Kui Jeesus taas jüngrite keskel on, ei pahanda ta Toomaga. Ta hoopis julgustab - kontrolli siis tõepoolest isiklikult oma käega üle ja ole veendunud. Kas Toomas seda tõepoolest ka tegi, pole öeldud. Küll aga on Toomase vastus kirjas: "Minu Issand ja minu Jumal!" Nüüd Toomas teab, et Jeesus on üle kõige, valitsedes isegi surma üle. Nüüd on ta veendunud, et Jeesuses on Jumal ise tulnud tema juurde. Ja et kõik see, mida Jeesus oli kõnelnud veel enne oma surma ja ülestõusmist, on õige ja kindel ning sellele võib alati toetuda.

Jüngrid oli näinud, et Jeesus suudab kõike. Nad oli näinud paljusid haigeid imeliselt tervenemas. Nad oli näinud, et Jeesus valitseb ka loodusjõude. Nad oli kogenud, et Jeesus teadis ette, mis tulemas on. Nad olid näinud, et surnudki kuulevad Jeesuse häält ja tõusevad üles. Kuid kui Jeesus oli surnud ja maha maetud, ei suutnud nad uskuda, et kolmandal päeval Ta tõuseb üles, kuigi sedagi oli Jeesus ette öelnud (Lk 24:6-7).

Jumal teeb vägevaid tegusid. Ta on loonud kõik, mida näeme (ja mida ei näe). Tema valitseb kogu loodu üle. Kuid suurim on see, mida Jumal tegi Jeesuses Kristuses. Jumala poeg tuli ja tänu Temale võime olla Jumala lähedal. Osadus, mille Aadam ja Eeva kaotasid, on taas võimalik. Kui oleme kohtunud Jeesusega, võime ka meie öelda: "Jumal, Sa oled mulle suuri asju teinud! Sa oled minu Issand ja minu Jumal!"

Õnnistatud pühapäeva soovides
Tarmo Kähr

Apsotel Paulus kirjutas Filipi kogudusele (Fl 2, 6-11):

kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.

Palmipuudepühal meenutame Jeesuse kuninglikku sisenemist Jeruusalemma. Rahvahulgad hüüdsid: „Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!” (Jh 12:13). Rõõmu oli palju ja lootused olid suured – nüüd asub Jeesus valitsema ja vabastab Iisraeli! Aga Jeesus ei astunud üles Rooma võimu vastu. Ta läks hoopis Jumala templisse ja see, mida Ta seal nägi, kurvastas ja ärritas Teda. Nädal, mis algas rahva rõõmuhõisetega, lõppes reetmisega, ülekohtuse kohtuprotsessiga, hüüetega „Löö ta risti!” ja Jumala Poja naelutamisega ristile.

Joosepile öeldi, et ta peab lapsele panema nimeks Jeesus, „...sest tema päästab oma rahva nende pattudest.” (Mt 1:21) Kui Ristija Johannes Jeesust nägi, ütles ta oma kuulajaile: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29). Jeesus tuli siia patu pärast. Seda, et Jeesus kandis ära maailm patu – ka minu ja sinu patu – tuletame meelde kuu esimesel pühapäeval. Eeloleval nädalal – Suurel Nädalal – mõtleme ehk rohkemgi kui tavaliselt sellele, mida Jeesus tegi meie eest. Ta oli valmis ennast alandama ja meie patu enese kanda võtma. Apostel Paulus kirjutas filiplastele, et just „Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, /.../ et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand.”

Jumala plaanis ei olnud alistada Rooma keisrit ja vabastada üksnes Iisraeli rahvas. Jumala plaanis oli alistada saatan ja lunastada nii juudid kui roomlased. Jumal kingib igavese elu kõigile, kes Jeesuse lunastuse vastu võtavad ja Tema Issandaks tunnistavad. See rõõmusõnum on täna kõigi jaoks! Rõõmustagem, sest Jeesus on Issand!

Õnnistatud palmipuudepüha soovides
Tarmo Kähr