Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Täna on Nelipühade 1. püha. Piiblis on seda päeva kirjeldatud Apostlite tegude raamatus (Ap 2:1-11):

Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas. Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida. Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all. Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret. Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: „Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased? Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret? Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias, Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased, juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”

Kui Jeesus oli risti löödud ja maetud, olid jüngrid peidus, sest nad kartsid. Kuid Jeesus tõusis üles ja kinnitas jüngreid. Ta ütles jüngreile, et nad saavad Püha Vaimu, kes neid täidab väega kõrgelt. Nelipühapäeval toimus Püha Vaimu eriline langemine Jeesuse järgijate peale. Siit edasi nad enam ei kartnud ega olnud peidus. Nad said täis rahu ja julgust. Apostlid olid valmis kõigile kuulutama Kristuse ristist. Nelipühapäeval apostel Peetrus jutlustas ja väga suur hulk inimesi ristiti sel päeval. Seda päeva loetakse kristliku koguduse sünnipäevaks. Püha Vaimu väes on kogudus püsinud ja töötanud tänaseni. Soovime kogudusele jätkuvat Püha Vaimu juhtimist!

Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema? Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad. Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale. Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis. Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule. Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale! Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: „Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
Psalm 27:1-8

Taavet, laulik ja sõjamees. Palju kordi oli tal võitlemist vaenlastega. Mõnigi kord oli tal väga kitsas käes. Isegi oma perest tõusis ähvardav vaenlane. Kuid kõik need keerulised olukorrad õpetasid Taavetit usaldama Jumalat ja lootma Tema peale. Ta mõistis, et parim on olla Jumala lähedal – Jumal kannab ka raskustest läbi. Inimesed on kõikuvad ja petlikud, aga Jumal on kindel ja ustav. Nii igatseski Taavet olla Jumala kojas ja mõtiskleda Tema headuse üle. Taavet otsis Jumalat.

Heebrea kirjas öeldakse: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu”. (Hb 1:1-2) Jumala Poeg Jeesus Kristus on meile ilmutanud Jumala headust, viies meie patud ristile. Hea on olla Jumala juures, kogedes andestust. Otsigem Tema ligiolu!