Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Johannese 1:1-18

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest. Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: „Tema ongi see, kelle kohta mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.” Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale. Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.

Jõuluaeg on rõõmusõnumi aeg. Ingel ütles karjastele: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” (Mt 1:20). Evangelist Johannes annab sama rõõmusõnumi edasi omal viisil. Jumal läkitas valguse – ikka kõigile inimestele. Jumala igatsus on, et tõesti kõik inimesed laseksid sellel Jumala valgusel oma elu valgustada. Kuid elu tõsiasi on, et paljud ei taha tõelist valgust oma ellu lasta. Kui ingel ilmutas karjastele, kes oli sündinud, siis karjased läksid seda vaatama ja nähes kõik olevat nii, nagu neile öeldi, said nad rõõmsaks. Kõik aga ei rõõmustanud sõnumit kuuldes. Kuningas Heroodes ja Iisraeli juhid Jeruusalemmas ehmusid, kuuldes, et Jumala läkitatud kuningas on sündinud. Jumal on läkitanud oma valguse ja pääste kõigile. Ent osa saavad sellest vaid need, kes oma südame avavad ja Jeesusesse Kristusesse usuvad. Nemad saavad Jumala lasteks. Jumala arm ja igavese elu lootus täidavad Jumala lapsi rõõmuga. Jõuluaeg on rõõmusõnumi aeg. Võta vastu Jeesus, usu Temasse – siis saad osa tõelisest jõulurõõmust!

5. Moosese 6:20-25

Kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mis tunnistused ja määrused ja seadlused need on, mis Issand, meie Jumal, teile on andnud, siis vasta oma pojale: Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. Ja Issand tegi tunnustähti ning suuri ja hukatuslikke imetegusid meie silme ees Egiptuses vaarao ja kogu ta koja vastu, meid aga tõi ta sealt välja, et meid viia sellele maale, mille ta meie vanemaile oli vandega tõotanud, ja see maa meile anda. Ja Issand käskis meid teha kõigi nende seadluste järgi, karta Issandat, meie Jumalat, et meie käsi alati hästi käiks, et ta hoiaks meid elus, nagu see tänapäeval ongi. Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Issanda, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud.

Jumala antud käsud olid Iisraelile olulised. Neid püüti täita hoolega. Mooses, meenutades Iisraeli vabanemist Egiptuse orjapõlvest, rõhutab mitmel korral, et käsutäitmisest ei tohi kalduda ei paremale ega vasakule. Kõige hoolikamad käsutäitjad lugesid isegi üle oma tilliseemned ja köömned ning andsid sealtki kümnise. Et ikka olla täiesti täpsed ja õiged Jumala ees. Kogu selle formaalselt täpse käsutäitmise juures oli jõutud siiski selleni, et Jeesus pidi kirjatundjaile ja variseridele ette heitma Seaduse kaalukama osa – õigluse ja halastuse ja ustavuse – kõrvalejätmist. Kui üks kirjatundja Jeesust kiusates esitas Talle küsimuse kõige tähtsama käsu kohta, siis andis Jeesuse vastuseks kahekordse armastuse käsu: armasta Jumalat kogu oma südame, hinge ja mõistusega ja ligimest nagu iseennast. Isegi küsija ise mõistis, et need kaks armastuse põhimõtet on tegelikult olulisemad kui kõik ohvrid. Sellise armastuse näiteks rääkis Jeesus loo samaarlasest, kes oli valmis oma tegemised pooleli jätma, et aidata seda, kes oli hätta sattunud. Püüdkem siis täita suurimat käsku!