Oli imeline jahedapoolne juunikuu pärastlõuna ja kaunis vanas mõisas Tūja küla lähedal käis elav sagin. Mets külalistemaja ümber helises linnulaulust; päikesekiired mängisid taeval, värvides selle punaseks ja siniseks, ning õhus oli tunda rõõmu ning ootusärevust eesolevate sündmuste suhtes.
Riias, mõisast üldsegi mitte kaugel, kallas vihma, kuid Vecmuižās kogunesid osavõtjad avaras aias, tundes rõõmu ümbritsevast ilust. Mõisa väikesed majad said uued nimed – „Palvetuba“ ja „Kokkusaamiskoht“. Toad märgistati nende asukate nimesid kandvate siltidega ja kui kõik olid end sisse seadnud, avati esimene „Hommikuse kaste“ laager kõne ja palvega. Peale seda nautisid kõik Vecmuižā usinate kokkade valmistatud einet ning peagi pidas Noorte Missiooni tööharu Wings for Wheels juhataja osalejatele õdusas õhkkonnas lõkke ääres loengu „Olles maa soolaks ja maailma valguseks“.

Neli päeva möödusid vabas õhus, osaduses, loengutes, praktilistes tegevustes, ülistuses ning ühises ja individuaalses palves. Lätist, Soomest ja Norrast oli laagrisse saabunud 23 inimest: osalejad, nende abilised ja koer. Neid julgustati mõtlema sellele, mida tähendab olla maa sool ja kuidas olla maailma valgus. Teemad „Kuidas uurida Piiblit“, „Kuidas palvetada“ ning „Jumalaga lähedases osaduses olemine“ olid verstapostideks mõtisklemise teel. Need julgustasid isiklikule mõtisklusele ja südame uurimisele, et kujundada lähedasemat suhet Kristusega.

Laagri kõrghetk oli matk mere äärde. Tee sinna näis keeruline – tarvis oli ületada tiheda liiklusega maantee, saada ratastoolidega alla järsust nõlvast teisel pool teed ja jagu saada pea 6 kilomeetri pikkusest metsateest – kuid see oli suurepärane näide Jumala väest ja piiramatutest võimalustest. Rõõm ületatud takistustest, siirad vestlused, soe päikesepaiste hoolimata kauguses paistvatest pilvedest, värske metsaõhk, lehtede sahin ja mõned magusad metsmaasikad teravasilmsetele moodustasid üleva õhustiku. Kõik äratas arusaamise, et Kristusega on kõik võimalik ning et Tema armastus on kõikehaarav mitmetahuline ja mõõtmatu.

Nii nagu mereranda puudutasid lained, said osalejate südamed puudutatud, kui neid kutsuti veetma aega Jumalaga vesteldes ja kuulates, mida Ta tahab ilmutada igaühele isiklikult. Peale Jumalaga kahekesi veedetud aega oli osavõtjatel võimalus kirjutada kiri, kasutades laagri jooksul saadud teadmisi ning hinnates muutusi, mida nad sooviksid näha oma suhtes Jumalaga.

Tagasiteel juhtus veel üks ime. Kolm inimest läksid autode järele, et ülejäänud osalejad tagasi laagrisse sõidutada, kuid kui nad külalistemajja jõudsid, hakkas vihma kallama. Nad olid väga mures nende pärast, kes mere äärde ootama jäid. Kuid Jumal ON hea ja Tema arm on imeline! Paari minuti pärast randa tagasi pöördudes leidsid autojuhid, et laagrilised olid mere ääres vaid päikest nautinud ning neil polnud vihmast aimugi. Tänu Jumalale Tema hoolitsuse eest! Autod said „pestud“, kuid mere ääres ootajad kogesid päikeselist osadust Jumalaga. Au Temale!

Aeg möödus kiiresti – neli päeva täis julgustust ja inspiratsiooni otsimaks Kristuse ligiolu meie igapäevaelus ning kolm õhtut lõkke ääres, jagades mõtteid ja tunnistusi ning lauldes kitarri saatel ülistuslaule.

„Ma tunnen end siin teretulnu ja vastuvõetuna ja mu süda on rõõmus,“ jagas üks osavõtjatest oma tundeid esimesel õhtul. „See osaduse õhkkond on nii eriline, et ma ei taha lahkuda,“ tunnistas teine laagriline ühele abilistest laagri viimasel päeval. Jumal hoolitses kõige eest erilisel viisil – nii meie südamete kui kõige meid ümbritseva eest. „Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on sinu mõtted!“ (Psalm 92:6)

Tänu Jumalale iga südame eest, mis laagri ettevalmistamise ja elluviimise jooksul avati ja millele kõneldi! Aitäh teile praktilise abi, rahalise toe ja iga palve eest! Tänu Loojale õnnistatud ideede ning armastavate südamete eest, kes neid ideid ellu aitavad viia!