Tervitusi Lätist!
Suvi on lõppemas, ööd pikemad ja pimedamad, ilmad külmemad… ning käes on aeg teha meie suvest lühike ülevaade.
Juuni Mina veetsin juuni kontoris ja saatsin välja viimased küsimustikud, kus uurisin puuetega inimeste olukorda Noorte Missiooni keskustes üle maailma. Olen tänaseks saanud tagasi 135 vastust, püüan neid analüüsida ja loodan sellest uurimusest (kunagi) artikli kirjutada. Kasparil oli juunis palju tööd – ta tegi keskuse värvimiseks eeltöid ning nädal enne puhkust värvis ta koos väheste abilistega keskuse maja. See nõudis 15 tunniseid tööpäevi, et meil jääks aega ka puhkuse jaoks.
Juuli Esimesed kaks nädalat puhkasime Hiiumaal. Olin juba jaanuaris ilusa ilma tellinud J ja puhkus aitas meil jõudu koguda uuteks väljakutseteks. Viimased kaks nädalat olime Rootsis Furuboda rahvaülikoolis, kus osalesime vabatahtlikena laagrites puuetega inimestele. Mina nautisin tagasitulekut kohta, kus 1998 aastal mu kutse tööks puuetega inimestega alguse sai ning Kasparile andis see võimaluse oma kutse ehtsuses veenduda. Alguses oli tal väga palju küsimusi, aga laagrite lõppedes mõtleme puuetega inimestest ühte moodi. Meie kummagi tööülesandeks oli sõbruneda ja vajadusel aidata ühte laagrilist. Samas kohtusime paljude uute inimestega ning õppisime, kuidas saaksime Lätis järgmisel suvel sarnast laagrit korraldada. Kasparil oli sellele lisaks võimalik jälgida füsioterapeudi tööd ning veenduda, et see on tõesti temale sobiv eriala.
August Augusti algul külastasime sõpru Norras ja Rootsis ning nüüd oleme jälle Lätis tagasi. Mina püüan harjuda kontoritööga (suvi ja värske õhk mõjusid “halvasti” J) ning loodan, et sellest saab minu viimane täisajaline kontoritöö aasta. Kaspar juhib jälle praktilisi töid Noorte Missiooni keskuses ning kavatseb osajaliselt olla personaliks sügisel algavas jüngrikoolis. Teisipäeval immatrikuleeriti Kaspar Riias asuva Läti Spordipedagoogika Akadeemia kaugõppe üliõpilaseks ning järgmised 5 aastat õpib ta spordipedagoogikat ja füsioteraapiat. Sel semestril on Kasparil oktoobris ainult üks 3-nädalane sess, kuid järgmisel semestril peab ta Riias olema 2-3 korda nädalas. Otsus füsioteraapiat sel viisil õppida ei tulnud kergelt, kuna õpingud on tasulised ning sõidud Riia vahet on kallid ja aeganõudvad, kuid tunneme, et see on Jumala tahe, mis annab meile võimaluse realiseerida oma visooni (töö puuetega inimestega). Nagu juba ütlesin peab Kaspar oma õpingute eest maksma, kuid kui vähegi võimalik, ei tahaks me õppelaenu võtta. Seega me praegu ei tea, kuidas ilma laenuta välja tulla. Palun palveta selle olukorra eest ning kui soovid Kaspari õpinguid toetada, siis palun anna meile teada.
Palvesoovid:
Täna Jumalat meie reiside eest ja et meie auto töötas tõrkumatult
Kaspari õpingud ja töö Noorte Missioonis
Evelyni töö ja tervis (küsige, kui soovite täpsemaid detaile)
Finantsiline olukord ja tarkus finantside haldamiseks
Suur tänu osalemaks meiega koos misjonitöös läbi palvete ja toetuste!
Õnnistusi,
Evelyn ja Kaspars Apinis
Kaks linki piltide vaatamiseks:
