Suvi on peaaegu käes ning viimane aeg on “endast teada anda”.

Mina (Evelyn) lõpetan jaanipäevaks ametlikult igapäevase kontoritöö. Viimased kaks kuud olen “otsi kokku tõmmanud” ning korrastanud minu algatatud raamatukogu. Samas olen peale operatsiooni püüdnud vähem töötada ning rohkem aega enda jaoks jätta. Paistab, et see on toiminud ning tunnen ennast palju paremini. 

Kaspar on praegusel momendil kehakultuuri kolmenädalasel sessioonil ning selle nädala lõpuks peaks ta lõpetama esimese ülikooli aasta (neli on veel ees). Riias käimiste vaheajal on Kaspar aidanud kaasa praktilistes töödes. Suurimateks nendest olid misjonikeskuse metsatööd ning osalemine purskkaevu rajamises, lisaks on ta teinud jooksvaid remonditöid. Sellel suvel koordineerib ta praktilisi töid (muruniitmine on igapäevane tegevus) ning tahab lõpetada keskuse värvimise (eelmine aasta jäi paar varajatud kohta, mis vajasid suuremat pahteldamist, tegemata). Kaspar ei ole veel otsustanud, kas sügisel jätkata praktiliste tööde ülevaatajana või töö keskuses lõpetada.

Juuli kahel esimesel nädalal on plaanis misjonireis Ukrainasse mustlaste külasse. Reisi toimumine või mittetoimumine sõltub sellest, kas on piisavalt reisist huvitatuid ning see peaks selguma varsti. Meie peaksime reisil osalema abilistena.

Mais käisime korraks Eestis. Põhjuseks oli Maksi, kelle tugiisikuks ma olen, sünnipäev. Ta sai 15-aastaseks ja kui imelik ka see ei ole, lapsevanemad arvatavasti nõustuvad minuga, siis lapsed kasvavad kiiremini kui täiskasvanud vananevad. Mina olen ainult mõned aastad vanemaks saanud sellest alates kui me Maksiga kohtusime (ta oli siis 3-ne :-). Peale Lätti kolimist olen saanud temaga väga vähe koos olla ja sellest on kahju. Juuli keskel korraldatakse Eestis võitluskunstide laager puuetega lastele ning Maksi eluunistuseks on võitluskunste õppida. Kui ma ei leia ühtegi teist abilist, siis Maksi laagris osalemine sõltub vaid sellest, kas saan sellel ajal Eestisse tulla. Probleem seisneb mitu korda Eesti ja Läti vahet sõitmises (juuli lõpus pean olema Lätis ning augustis plaanime pikemalt Eestisse tulla). Sõitmise enda vastu ei ole mul midagi, aga rahaliselt võib see kulukaks osutuda.

Sel suvel on võib-olla plaanis korraldada esimene puuetega inimeste üritus. Oleme otsustanud, et nädalast laagrit me sel aastal ei korralda, kuna meil ei ole selleks veel piisavalt kogemusi, kontakte ja abilisi. Selle asemel oleme mõelnud korraldada päeva-kahese väljasõidu, aga detailid paneme paika peale Kaspari sessiooni.

Septembris kolime “metsast tsivilisatsiooni”. Meie sõbrad lähevad pooleks aastaks Ameerikasse ning neile on vaja kassihoidjat (tuletatud sõnast lapsehoidja). Nende kass elab kolmetoalises korteris Talsi lähedal (meie praegusest elukohast 20km Riia poole) ning seega kassi järele vaatamise ajal saame kasutada ka kassi kodu :-). Millised on meie plaanid peale poolt aastat, pole veel teada. Mina plaanin selle poole aasta jooksul leida kontakte kohalike puuetega inimestega ning keskenduda läti keele õppimisele (praegu olen võimeline suhtlema vaid olevikus – seega minevikku ei eksisteeri ja tulevikku ei tule :-) Elukoha muutus ei lõpeta meie teenimist Noorte Missioonis, kuid sellega teeme sammu teadmatusse, et alustada misjonitööd puuetega inimeste keskel. Siia sobib Ralph Waldo Emersoni tsitaat: “Ära mine sinna, kuhu tee sind viib, vaid sinna, kuhu ei vii ühtki rada ja ole teerajaja”

Pikka aega on minu südamesooviks olnud külastada ühte Aasia riiki (julgeoleku kaalutlustel nime ei avalda). Septembri lõpus korraldatakse sinna riiki palvereis (kristlus on seal keelatud ja muudmoodi seal misjonitööd teha ei saa) ning kui mitte mõelda utoopilisele rahanumbrile, mis selle reisi eest maksma pean, unistan grupiga liitumisest. Olen kindel, et ühel päeval ma sinna riiki pääsen, kuna Jumalale ei ole miski võimatu. Palun palvetage õige ajastuse eest!

Kõige lõpuks olen jätnud väga hea uudise - lõpuks ometi on meil uus auto (Opel Astra Caravan 1999 1.8l). Pool summat saime maksta kohe ning pool maksame 18 kuu jooksul liisinguga. Üks sõber on lubanud aidata meil liisingut maksta.

Aitäh palvete eest!

Õnnistusi,
Evelyn&Kaspars Apinis