Laupäeval, 18. juulil oli taas kord aeg kõigil “Wings for Wheels’i” töötajatel ja vabatahtlikel abistajatel koguneda Raiskumsis, et jagada/kuulda veel viimaseid näpunäiteid ja järgmisel päeval valmis olla osalejate vastuvõtuks. Vabatahtlikke tuli mitmelt erinevalt maalt: Lätist, Eestist, Norrast, Hollandist, Armeeniast, Usbekistanist ja USA-st. Kohale jõudes leiti aga eest ebameeldiv üllatus - laagri toimumiskoha ümbruses olid teetööd täies hoos, mis tähendas, et ratastoolidega oli seal peaaegu võimatu liigelda. Pärast ühist palvetamist otsustati kõigele vaatamata laager korraldada.
Sel suvel oli meil 29 osaliset kolmekümnest. Mõned neist on olnud meie laagrites igal aastal, sest siia tulek on neil ainus võimalus korraks kodust välja saada ja sõpradega kohtuda. Aga sel aastal oli meil ka päris mitmeid uusi osalejaid, kes saabusid erinevatest Läti linnadest. Meil oli väga hea meel neid tundma õppida ja näha kuidas nad nautisid laagri atmosfääri ja laagri programmi. Oleme kindlad, et laager oli nende jaoks unustamatuks seikluseks, mis oli täis uusi muljeid ja üllatavaid avastusi.
Kõik laagri päevad algasid kella kaheksa paiku hommikul ülistuslauludega Jumalale. Seejärel võimlesime end virgeks ja sõime hommikust, millele järgnes rühmafüsioteraapia. Enne lõunat toimusid loengud erinevatel teemadel. Pärast lõunat oli võimalik käia individuaalses füsioteraapiatunnis, juuksuris ja osaleda käelise tegevuse või fotograafia õpitubades. Õhtusöögile järgnesid huvitavad programmid. Meile avanes võimalus näha Eesti filmi “Mandariinid”, kuulda ettekannet Usbekistani kohta, vaadata pantomiimteatrit, kuulata kontserti ja osa võtta paneeldiskussioonist “Wings for Wheels” liikmetega.
Kui pühapäeva hommikul ärkasime, kuulsime, et üks organiseerijatest, Hildegunn Norrast oli öösel raskes seisundis Riia haiglasse sattunud. Päeva kulgedes selgus, et haigushoo leevenduseks viidi Hildegunn kunstlikku koomasse. Kõrgpunktiks sellel päeval oli maastikumäng Raiskumsis, kus ühes kontrollpunktis oli ülesandeks Hildegunni eest palvetada. Tundus lausa uskumatuna, aga järgmisel õhtul oli ta tagasi meie juures! Küll alles kurnatud, aga täis indu korraldada spordiüritust teisipäeval.
Kolmapäeval, 23. juulil toimus traditsiooniline ekstreempäev, mille raames sõidutati kõik Césise lennuväljale, kus osalejad võtsid vastu väljakutse ja lendasid 4-kohalise lennukiga linna kohal. Enne lendu õpetas Hildegunn kõigile enesekaitsevõtteid. Päev lõppes ühise lõkkeõhtu ja isiklike tunnistustega Jumala ligiolust.
Kõige viimasel laagriõhtul, 25. juulil, pärast pidulikku tänutseremooniat ja tagasisidelehtede täitmist kutstuti osalejaid Jeesust oma päästjaks vastu võtma. Viis inimest vastas kutsele. Nende eest palvetati ja nende pärast rõõmustati ühises osaduses.
“Väljakutse” laagri lõppedes olid paljud küll väsinud, aga tagasi koju jõudes sai isegi rohkem selgeks see, et tõepoolest - miski ei ole võimatu, kui Jumal on meiega.
Rohkem fotosid näeb siit
